Mis on tähtis Haapsalule?

Merle Mäesalu
Haapsalu linnavolikogu liige


 

Merle Mäesalu.
Merle Mäesalu.

Haapsalu linna tänavate ja kõnniteede teemal pani mind arvamust avaldama linnavalitsuse suund vähendada teedele ja tänavatele eraldatavat raha. Olgugi, et tegemist on vaid 10 000 euroga, siis ka seda raha on linna teedele hädasti vaja.

Peatänaval laiutab liiklusmärk, mis hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Posti ja Kalda tänavatel on teepinnast ohtlikult väljapunnitavad kanalisatsiooniluugid, millest ohutuse huvides peavad mööda vangerdama nii auto- kui ka jalgrattaga sõitjad.

Remonti vajavad Tallinna mnt, Metsa, Raudtee ja paljud teised tänavad, parandamist vajavad kõnniteed, kohati need isegi puuduvad (Niine, Metsa tn). Niine bussipeatus (Tallinna-poolne), mida järjest rohkem kasutatakse mitte ainult linnaliini, vaid ka maakonna- ja kaugbussiliinide peatusena, kõnnitee serv on lagunenud ja ohtlik.

Seadusega on omavalitsusüksustele pandud ülesandeks korraldada valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu. Lisaks täidab linn palju muid ülesandeid. On tegevusi, nagu festivalide ja laatade korraldamine, mida linn saab ellu viia koos kodanikeühenduste ja ettevõtjatega või hoopiski need neile korraldada anda. Linna teede ja tänavate korrashoiuks aga peab raha tulema linna eelarvest. Seda ülesannet ei täida linna eest mitte keegi.

Kui oma raha napib, siis pakub riik mitmetele asjadele toetust. Üks võimalus Tallinna mnt/Tamme/Metsa tn ristmiku remondiks oli Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodud toetusskeem. Selle taotluse unustas linnavalitsus eelmisel aastal esitamata. Millal tuleb järgmine taotlusvoor, pole veel teada.

Kui linnavalitsus ei leia raha kõnniteede ja tänavate remondiks, siis kes peaks neid remontima? Kust võtta raha?

Üks võimalus oleks olnud kasutada neid kümneid tuhandeid eurosid, mis uue tänavavalgustuse paigaldamisest kokku hoitakse. Aga linna king pitsitas mujalt veel rohkem. Seda raha kasutati muuhulgas lasteaiaõpetajate palkade tõusuks. Ka seda on veel vähe, et ühinemisel Ridalaga oleks ühe valla kõikides lasteaedades õpetajate palgad võrdsed.

Praegu saavad Haapsalu lasteaiaõpetajad 785 eurot kuus, mis on tagantpoolt neljas tulemus maakonnas. Näiteks Lääne-Nigula maksab oma lasteaiaõpetajatele 825 eurot ja Ridala koguni 958 eurot, mis on võrdne kooliõpetaja palgaga. Samas on linna maksutulu nii absoluutsummalt kui ka ühe elaniku kohta suurem kui Lääne-Nigulal ja Ridalal. Omavalitsuse otsustada on, mis on oluline ja mida esmajärjekorras rahastada.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2016 jaanuaris Haapsalu linna eelarvesse üksikisiku tulumaksu 754 232 eurot, mis teeb ühe elaniku kohta 72 eurot, Lääne-Nigulale laekus tulumaksu kokku 229 799, mis teeb ühe elaniku kohta 55 eurot ja Ridala laekumine oli 189 532 eurot ning 57 eurot elaniku kohta. Omavalitsusüksuse eelarve väljendab tema prioriteete.

Linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatidest volinike ettepaneku tulemusena on linna eelarves 20 000 eurot raha, mida saab kasutada kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks Haapsalus. See on linnakodanike ettepanekute ja hääletamise tulemusena kujunevate tegevuste rahastamiseks mõeldud raha – kaasav eelarve.

Kõigil linnakodanikel on võimalus teha ettepanekuid kuni 17. juunini. Idee võib näida pentsikuna, aga kui linnakodanikele tundub, et sellest rahast võiks lappida kõnniteede ja tänavate auke, siis esimese aastaga ei muutu olukord väikese raha tõttu palju paremaks, kuid näitab linnavalitsusele suuna, mis tegelikult linnarahvale tähtis on

 

Kommenteeri