Petta võib saada nii raha laenates kui ka investeerides

Tarbijakaitseameti jurist Kersti Kurval kirjutab pettustest, millega on ameti poole pöördutud. 


Kersti Kurval
tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist


Aeg-ajalt pöörduvad tarbijakaitseametisse tarbijad, kes on taotlenud laenu ja maksnud selle eest tasu, kuid laenu pole saanud. Petta võib saada ka investeerimispakkumistega. Tihtilugu ei ole asi mõnes euros, vaid tegu on sadade ja isegi tuhandete eurodega.

Näiteks said eelmise aasta teisel poolel paljud tarbijad mobiiltelefonidele sõnumi, milles kutsuti kodulehe megalaenud.ee kaudu laenu taotlema. Tarbijakaitseametisse pöördunud tarbijate kogemusel võis laenusoovija ilma jääda nii registreerimistasust kui ka loodetud laenust, mistõttu soovitas amet reklaamile mitte reageerida.

Teise näitena võib tuua juhtumi, kus ametisse pöördus tarbija, kes taotles laenu Beninist. Laenu taotlemise eest nõuti tasu. Tarbija maksiski enam kui 200 eurot, et väidetavat laenu saada, aga laen jäi saamata.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et ka investeerimisvõimaluste pakkumiste puhul tasub olla tähelepanelik. Viimasel ajal on ametile tulnud signaale „soodsate“ investeerimisvõimaluste kasutamise kohta, mil pärast investeerimist selgub, et tarbija on oma investeeringu kaotanud või ei ole raha ühel või teisel põhjusel võimalik kätte saada.

Eeskätt on tegemist võõrkeelsete veebilehtedega, mille kaudu tarbija investeerib kokkulepitud summa, hiljem aga selgub, et tarbija on raha kaotanud.

Alles hiljuti pöördus tarbijakaitseametisse tarbija, kes oli kasutanud talle pakutud välismaist investeerimisvõimalust. Seejuures on märkimisväärne, et tarbija ise kirjeldas ennast kui ettevaatlikku ja rahaga konservatiivselt ümber käivat inimest. Tarbijale lubati, et telefoni teel aitab teda otsuste tegemisel ettevõtte kõige mainekam nõustaja.

Seepeale jäi tarbija nõusse ja tegi endale ettevõtte kodulehel kasutajakonto. Peagi võttis lubatud nõustaja tarbijaga ühendust. Kuuldes, et tarbija soovib investeerida vaid paarsada eurot, selgitas nõustaja, et tegemist on soodsa pakkumisega ja paarisaja eurone investeering ei ole piisav. Vestluse tulemusel otsustas tarbija investeerida viis tuhat eurot. Paar päeva hiljem selgus, et tegemist polnud lubatud soodsa võimalusega ja tarbija kaotas kogu investeeringu.

Lisaks laekub ametile aeg-ajalt vihjeid laenupakkumiste kohta ka võõrkeelsetel veebilehtedel ja Facebookis. Tihtilugu täiendaval uurimisel selgub, et laenu pakkujaks on välismaal asuv ettevõte või eraisik. Kuna sellised vaidlused ei kuulu tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni pädevusse, on tõenäoline, et nende lahendamine on keerukam ja aeganõudvam ega pruugi soovitud tulemust tuua.

Piiriüleste vaidluste korral on võimalik pöörduda tarbijakaitseameti juurde loodud Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole, kelle peamiseks ülesandeks on lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole saavad pöörduda Eesti tarbijad, kellel on küsimusi või probleeme seoses teistest EL liikmeriikidest sooritatud ostudega.

Pettuse või kelmuse kahtlusest tuleks teavitada politseid. Kelmusega on tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse teadvalt ebaõige ettekujutus varalise kasu saamise eesmärgil ja sellega tekitatakse teisele isikule varaline kahju. Süüteokoosseisu olemasolu kindlaks tegemiseks on vaja vaadelda igat iseseisvat juhtumit eraldi.

Tarbijatel tasub meeles pidada, et oluline on teha laenupakkujate suhtes hoolikat eeltööd, selgitades välja, kellega täpselt tegemist on. Muuhulgas tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas tegemist on ettevõtte või eraisikuga.

Kui laenupakkuja isik jääb selgusetuks, on kahtlust äratav või üheks laenu saamise eeltingimuseks tuleb tarbijal teha investeering (tasuda enne lepingu sõlmimist mingi tasu), tuleks olla ettevaatlik, sest selline pakkumine võib viidata pettusele.

Tarbijakaitseamet palub enne tarbijakrediiti või reklaamitud soodsat investeerimisvõimalust kasutama asumist olla äärmiselt tähelepanelik ning kahtluste korral mitte kergekäeliselt tehingusse astuda.

Teistest petuskeemidest tasub lugeda veebist https://ostatargalt.ee/ara-saa-pugada/.

Leave a Reply