Hundid murdsid mullu ligi 1000 lammast, karud rüüstasid 288 mesitaru

F: Rannar Pääsuke.
F: Rannar Pääsuke.

Keskkonnaamet hüvitas 2015. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 201 145 euro ulatuses.

2015. aastal laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188-lt eri kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – mullu murti Eestis 951 lammast. Lisaks murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsesid ja koeri.

Pruunkarud rüüstasid 2015. aastal 288 mesitaru, lisaks murti mõned veised ja lambad.

Ilvese arvukus on Eestis endiselt madal ning see kajastub ka tema tekitatud tagasihoidlikes kahjustustes. Võrreldes möödunud aastatega on hundi murtud kariloomade arv jäänud samaväärsele tasemele, pruunkaru rüüstatud mesitarude arv on veidi kasvanud ning ilvese tekitatud kahjustused on jätkuvalt harvad.

„Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud loomaomanik viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega oluliselt vähendada iga loomapidaja. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele.

2015. aastal esitasid 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 55 191 euro ulatuses. Peamiselt rajati karjamaid ja mesilaid piiravaid elektritarasid, samuti soetati karjavalvekoeri.

„Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile teha võimalikult keeruliseks. Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobilikud elupaigad ning milline on metsloomade loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavus,“ ütles Talvi.

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.

Leave a Reply