Autojuhtide täiend- ja kordusõppesse tehakse lisandusi

F: Pixabay.com
F: Pixabay.com

Majandusminister Kristen Michal saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega soovitakse muuta mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimusi ja korda.

Eelnõu lihtsustab kaitseväelastele juhtimisõiguse koolitust. Teised muudatused puudutavad juhtimisõiguse koolitusi ning esmase juhiloaga joobes juhtide suunamist erialaspetsialisti (psühholoogi) vestlusele, et tulevikus ära hoida joobes juhtimist.

Ühe muudatusena laiendatakse koolituste võimalusi juhiluba omavatele juhtidele. Näiteks praeguses olukorras, kui juhtimisõigus on ära võetud ning on vaja minna taas sõidueksamile, puudub võimalus saada autokoolist enne eksamit täiendavat praktikat.

Muudatuse tulemusena saab autokool anda sõidutunde ka inimestele, kes ei tee esimest korda juhiluba. Sellisel juhul tehakse personaalne koolituskava, mis võimaldab keskenduda ainult vajalikule osale.

Lisaks leevendatakse määruses kaitseväelaste C- ja D-kategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemist. Seda juhul, kui veoki või bussi juhtimisõigust taotletakse kaitseväeteenistuse raames, mitte tavaliikluses osalemiseks.

Näiteks on võimalik kaitseväelastel õppida autokoolis samal ajal B-, C- ja D-kategooria juhiloa saamiseks. Varasemalt pidanuks kaitseväelased näiteks C-kategooria koolitusele minemiseks omama B-kategooria juhiluba vähemalt 1 aasta. Muudatuse tulemusena on kaitseväelastel võimalik koolitusele minna varem.

Tavaliikluses näiteks C-kategooria sõiduki juhtimiseks ja Maanteeameti piiranguta juhiloa saamiseks peab juht olema 21 aastat vana ning olema omanud B-kategooria juhiluba vähemalt 1 aasta. Seni on ajateenijatele kehtinud sama põhimõte, muudatusega laieneb see elukutselistele kaitseväelastele.

Eelnõuga täpsustatakse ka, kes teostab järelkoolitust esmase juhiloaga alkoholijoobes sõitnud juhtidele. Edaspidi saaks alkoholijoobes juhtimise eest karistatud esmase juhiloa omanik abi ainult erialaspetsialistilt – psühholoogilt.

Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt oleks koolituse läbiviimise võimalus olnud ka autokoolidel, kus võib puududa psühholoogi erialane pädevus.

Psühholoogilise järelkoolituse mõju-uuringud on näidanud, et vähemalt 60 protsenti nõustatutest ei satu järgmise viie aasta jooksul sama probleemiga politsei registrisse. Justiitsministeeriumiga koostöös on kaalumisel sama põhimõtet rakendada kõikidele autojuhtidele, et joobes juhid suunataks karistamisele lisaks ka vestlusele erialaspetsialistiga, näiteks psühholoogiga.

Kommenteeri