Hiiumaa ja mandri vaheline praamiliiklus muutub mullusuvisega võrreldes pingelisemaks

St Ola. F: Mereviki.
St Ola. F: Mereviki.

“Täna otsustati Hiiu maavalitsuse saalis, milline saab olema sellesuvine praamiveo korraldus Saaremaa ja mandri ning Hiiumaa ja mandri vahel. Kahjuks on tulemus meie jaoks väga vilets,” teatas täna Facebooki-lehel “Hiiuma heaks” hiidlane Aivar Viidik.

Aivar Viidik:

“Nimelt hakkavad suvel Heltermaa ja Rohuküla vahel sõitma St Ola, Regula ja Harilaid. Peale retrohõngu kaasneb nende laevadega tagasiminek nii üleveo mahus kui ka harvem graafik. Võrreldes eelmise suvega suudavad need kolm parvlaeva korraga peale võtta maksimaalselt 165 sõiduautot, mis on -20 sõidukit võrreldes eelmise suve Hiiumaa ja Regula graafikuga ja -35 autot võrreldes Hiiumaa ja St Ola graafikuga. 

Kuna vanad laevad peavad ühel sõidusuunal end kaks korda ümber pöörama, on nende maksimaalne sõiduintervall 3,5 tundi. Võrreldes eelmise suve Hiiumaa graafikuga on seda 30 min rohkem. 

Mis kokkuvõttes tähendab eelmise suvega nii märgatavalt väiksemat üleveo võimekust kui ka suuremat sõiduintervalli. Olgu siinkohal märgitud, et sellega olid nõus nii Hiiu maavalitsus, ettevõtjate liit kui ka Hiiumaa Omavalitsuste Liit. 

Võrdluseks ja paralleeliks samad andmed Saaremaa liinile: sõitma hakkavad Hiiumaa, Ionas ja Mercandia, graafik jääb samaks ja ühekordne üleveovõimekuse kasv võrreldes eelmise suvega +5 sõiduautot.”

Hiiu maavalitsuse ühistranspordi spetsialist Tõnis Paljasma selgitas, et isegi kui oleks teoreetiliselt võimalik Hiiumaa liinile tagasi tuua, siis see hiidlasi oluliselt ei päästaks.

“Hiiumaa üksinda jõuab vedada veel vähem kui praegused laevad,” märkis ta. Paljasma sõnul vaatab Viidik mööda faktist, et olukord on võrdselt hull mõlemal liinil – nii Saaremaa ja mandri kui ka Hiiumaa ja mandri vahel.

“Puht pragmaatiliselt on suvel Rohuküla Heltermaa liinil sõltumata päevast, (kolmapäev on siiski veidi rahulikum) päevas 850 sõidukit põhisuunas ja vastassuunas umbes 700. See on võimalik kolme laevaga üle vedada. Ebamugav on muidugi, aga siin ei ole küsimus arusaamises, siin on küsimus reaalsetes kasutada olevates võimalustes,” selgitas ta.

Ionase ja Mercandia sõiduvõimekus on vilets

“Hiiumaa heaks” lehel selgitas Hiiumaa ja mandri vahelise parvlaevaliikluse omapärane ka Argo Nurs, kelle sõnul on praegune lahendus parim võimalikest.

“Tegu oli tõesti parima võimaliku lahendusega, kuna Hiiumaad me endale tagasi ei saa ja seda juba selle tõttu, et Virtsu-Kuivastu liinil ei ole piisavalt vanade laevade sildumiseks vajalike kaldarampe,” selgitas ta. “Samas pole hea võtta meile Ionas või Mercandia, kuna nende sõiduvõimekus on vilets (töökindlus Ionasel ja purjepind mõlemal).

Ei saa otsuste tegemisel seega lähtuda ainult numbritest, nagu Aivar proovis, vaid ka kindlusest, et see lahendus ka töötaks. Laevaliiklus peab olema täpne, et oskaks aega planeerida ja ka vastupidav, et ei tekiks tehnilise rikke tõttu seisupäevasid ning ilmastikukindel, et ei lakkaks parvlaev sõitmast 12 – 14m/s külgtuule puhul.”

 

Kommenteeri