Eksport pidurdab majanduskasvu

Eesti majanduskasv jäi aasta esimeses kvartalis aeglaseks. Kasvu peamine pidur on jätkuvalt kesine eksport, mistõttu ei näe ettevõtted vajadust ka investeerida. Loodetavalt peaks tulemused aasta teises pooles siiski paranema.


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik


 

Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor.

Eesti majandus kasvab aeglaselt

Neljapäeval avaldatud esialgne hinnang 2016. aasta I kvartali majanduskasvule oli oodatult kesine. Võrreldes 2015. aasta viimase kvartaliga jäi SKP samale tasemele, aastavõrdluses suurenes aga 1,7%.

Majanduskasvu hoiab jätkuvalt ülal tarbimine ja sellega seoses kasvanud maksutulud. Statistikaameti andmetel panustas I kvartalis kasvu enim just netotootemaksude suurenenud laekumine, mida mõjutas alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus.

Tegevusaladest panustas SKP kasvu enim kaubandus. Majanduskasvu pidurdab endiselt nõrk eksport ja vähene investeerimine. Euroala keskmist majanduskasvu I kvartalis 1,6% õnnestus Eestil küll veidi ületada.

Eksporti mõjutab hindade langus

Eelmine aasta kinnitas ilmekalt, et Eesti majandus vaid sisetarbimise toel ei kasva. Värske statistika põhjal viidi kahjuks ka aasta esimeses kvartalis kaupasid välisriikidesse jooksevhindades 2,4% vähem. Ilma re-ekspordi ehk Eesti poolt vaid vahendatavate kaupadeta, kahanes väljavedu 3,3%.

Koguekspordist moodustas re-eksport 30%. Statistikat mõjutab jätkuvalt ekspordihindade langus, mis I kvartalis ulatus 3%-ni ja ületas seega ekspordi vähenemist. Keerukama metoodika alusel koostatavas SKP statistikas eksport I kvartalis püsihindades siiski 2% võrra vähenes.

Kui eelmisel aastal pärssis eksporti Venemaa majanduskriis, selle aasta alguses tuli kahanemine peamiselt kahest olulisest kaubagrupist: mineraalsed kütused ja elektriseadmed. Mineraalkütuste müük välismaale kahanes aastavõrdluses koguni 85 mln euro võrra, millest pea poole andis kodumaise toodangu ekspordi langus.

Peamiseks artikliks on mineraalsete toodete kaubagrupis jätkuvalt naftatooted, mida Eesti vaid vahendab. Kodumaise toodangu osakaal mineraalkütuste seas oli 30%.

Mõistetavalt on nii suure languse peamine põhjus energiakaupade hindade üleüldine langus maailmaturul. Näiteks Brenti toornafta barrel maksis selle aasta esimeses kvartalis 37% vähem kui 2015. aasta esimestel kuudel.

Elektriseadmete müüki kahandab suure telekommuni­katsiooni­seadmete tootja vähenenud ekspordimaht. Eelmise aasta I kvartalis toodeti elektroonika­tööstuse tegevusalal rekordilises mahus seadmeid, selle aasta esimene veerand on möödunud aga tavapärases rütmis. Kokku kahanes elektriseadmete eksport 9%, rahaliselt 57 mln euro võrra.

Majandusele võiks potentsiaalselt kõige negatiivset mõju omab metalli ja metalltoodete ekspordi 7% suurune langus, sest enamuse sellest moodustab kodumaine toodang ja tegemist on Eesti ühe kõige olulisema tööstussektoriga.

Languse põhjustas õnneks vaid väga nõrk jaanuar ja veebruaris-märtsis metallkonstruktsioonide müük kasvas. Konkurentsivõime säilitamine tänases majandus­keskkonnas on sektori jaoks siiski väljakutse.

Eelmisel aastal oli metallitööstus üks kõige kiiremini kasvavate tööjõukuludega tegevusalasid ning odav nafta ja transpordisektori raskused on muutnud raskete toodete transportimise odavama tööjõuga riikidest varasemast soodsamaks. Metallitööstuse kasvu takistab ka kiratsev investeerimisaktiivsus, mistõttu on nõudlus vähene.

Suuremate Eesti päritolu kaubagruppide eksport 2016. aasta I kvartalis, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %.

image002-2

Tugevalt kahanes ka piima, kala ja liha väljavedu. Kohalikku päritolu toodete müük langes 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 12,3 mln euro võrra ehk 16%.

Riikide lõikes oli vähenemine suhteliselt laiapõhjaline, kuid suurima panuse andis kolmandiku võrra kukkunud eksport Leetu. Põllu­majan­dus­tootjaid kimbutavad täna mitmed hädad, mis omavahel paljuski seotud. Piimakvootide kadumine ja Vene sanktsioonid on põhjustanud hinnasõja, kus ellu jäävad vaid tugevaimad.

Traditsiooniliselt on Eesti saadused läinud hästi kaubaks peale Venemaa ka teistes idabloki riikides, kus nüüd takistab eksporti poliitika ja hinge vaakuvad majandused. Nii vähenes loomsete toodete eksport näiteks Ukrainasse I kvartalis 36%.

Paratamatult seab geograafia põllumajandussaaduste ekspordile piirangud, mistõttu ei päästa Eesti tootjaid ka praegune sealihakriis Hiinas, mis on sundinud rahvavabariigi valitsuse “strateegilisi” sealihareserve turule paiskama.

Eestis toodetud kaupadest panustasid eksporti positiivselt kõige enam need harud, mille najal eksport on püsinud juba pikka aega – puidu- ja mööblitööstus. Puittoodete eksport kasvas I kvartalis 27 mln euro võrra ehk 10%, mööbli- ja kokkupandavate ehitiste müük aga 8%.

Nii puittoodete kui ka mööbli väljavedu suurenes tugevalt Rootsi suunal, mida toetab riigi aktiivne rahvastiku juurdekasv ja elamuehitus. Puittoodete müük kasvas märkimisväärselt veel Hollandisse, Suurbritanniasse ja Soome, kuid ka Aasia suunal – Lõuna-Koreasse ning Hiina. Mööbliekspordi kasv jätkus Saksamaale. Varasemast enam läks I kvartalis välismaal kaubaks ka Eesti teravilja.

Vaadates eksporti sihtriikide järgi ei ole pilt siiski rõõmustav. Eestis toodetud kaupade müük suurenes 15-st olulisemast kaubanduspartnerist vaid viie juures: Soomes, Taanis, Leedus, Suurbritannias ja Poolas. Ka Rootsi oleks ilma elektriseadmete müügi suurt langust arvesse võtmata olnud kasvav turg.

Saksmaale vähenes eksport 1,6%, mida põhjustas optika-, täppis- ja meditsiinitehnika müügi tugev langus. Et üks selle tegevusala suurtootjatest on valmistumas tootmisüksuse kolimiseks, on loodetavasti tegemist ajutise nähtusega. Lätti vähenes eksport 11%, seejuures oli langus laiapõhjaline – kahanes mineraalsete kütuste (sh elektri), puidu, plasti ja metalltoodete väljavedu.

 

Leave a Reply