Miks on Haapsalus nii vähe üürikortereid?

Ivar-pais3

Ivar Soopan

www.laanlane.ee


 

Viimasel nädalal on meedias palju juttu olnud valitsuse plaanist ehitada maksumaksja raha eest üürielamuid. Riigieelarve strateegias on üürielamute programmis ette nähtud 17,5 miljonit eurot aastateks 2017–2020, sealjuures 2017. aastaks planeeritud investeeringute suurus on 2,5 mln eurot ja 2018–2020. aastatel 5 mln eurot aasta kohta.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ning varasem majandus- ja taristuminister Urve Palo leiavad, et Eestis on vähe mõistliku hinna ja seisukorraga kortereid ning neid tuleb riigi raha eest juurde ehitada. Nii jäävad inimesed maapiirkondadesse või tõmbekeskustesse või siis hoopis liiguvad sinna suurtest linnadest, sest saavad endale lubada nii-öelda kroonukorterit, mille üürihind on tavapärasest väiksem.

Üks väikelinnu, kus korterite üüriturg on Eesti üks pingelisem, on Haapsalu. Läänlases ilmub Läänemaa kohta kõige rohkem kuulutusi. Praegu on seis nii, et korterit soovib üürida üle 20 pere või inimese, pakutakse aga kolme-nelja korterit. Niisugune vahekord on püsinud aastaid.

Miks see nii?

Üks põhjus võib olla Haapsalu omapäras – suvituslinnas ei soovi kõik vaba korterit omavad inimesed elamispinda pikaks ajaks välja üürida, sest suvekuudel saab lühiajalistelt palju kasumlikumalt raha teenida. Külmemal ajal elatakse võib-olla ise korteris, aga suvel kolitakse suvilasse või vanemate/laste juurde ning vabastatakse korter puhkajatele. Nii saab päevas küsida korteri eest näiteks inimese kohta 30-40 eurot ja raha koguneb soojal ajal päris kenasti. Täna just postitati Läänlasesse üks selline kuulutus.

Need korterid on justkui üüriturul olemas, aga samas ei ole ka. Seesuguseid üürikortereid võiks Haapsalus tegelikult palju rohkem saadaval olla. Enne okupatsiooniaega oli ju suvitajatele üürimine haapsallaste üks peamisi tuluallikaid. 

Taastusravihaigla töötajad vajavad elamispinda

Teine suure nõudluse põhjus on see, et Haapsalu taastusravihaiglas on suur osa töötajatest väljaspoolt Läänemaad. Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul on haigla püüdnud aidata töötajatel elamispinda leida, aga see pole lihtne.

Ainuüksi taastusravihaigla töötajad annavad olulise osa kogu Haapsalu korteriüürilistest – mõtteliselt, sest vähestele jagub kortereid. Seepärast on hakanud Haapsalus iga päev tööl käivad spetsialistid kortereid ostma. Mis sa hädaga teed…

Äkki oleks neuroloogilisel rehabilitatsioonikeskusel mõttekas hoopis oma töötajatele väike korter- või külalistemaja ehitada?

Osa kortereid on Soome kodanike käes

Üürikorteritest on puudus ka seepärast, et Haapsalus puhkab palju eakaid soome kodanikke, kes on turul olnud tühjad korterid ära ostnud. Nad ei pruugi seal aasta ringi elada, vaid hoiavad kortereid nendeks kuudeks, kui tulevad kuurortisse puhkama. Tühjalt seisva korteri kommunaalkulu on nende jaoks vastuvõetav ja jõukohane. See on hea, et need korterid pole ripakil ja nende eest hoolitsetakse. Üüriturult on nad aga kadunud.

Enamik kolledži tudengeid üürikorterit ei vaja

Haapsalus on veel üks asutus, mis võiks üürikorterite turgu mõjutada. See on Tallinna ülikoooli Haapsalu kolledž. Tegelikult aga ei mõjuta, sest paljud tudengid elavad erihinna eest hostelites ja hotellides.

“Kolledžis on enamik õppijaid (kokku 300) väljaspoolt Haapsalut,” ütles kolledži arendusjuht Heli Kaldas. “Võib öelda, et 8-10% neist on Haapsalust ja Läänemaalt. Mõnes grupis ei ole ühtegi läänlast. Kuna nüüdseks on kõik erialad tsükliõppes, mis tähendab, et nad käivad 2-3 päeva koolis üle nädala, siis ei ole neil otstarbekas üürida korterit, vaid nad kasutavad kolledži tudengitele pakutud hostelite/hotellide soodushinnaga majutust. Töötajatest (18) on ainult viis inimest Tallinnast ja nad kasutavad samamoodi soodsat majutusteenust. Ühel õppejõul on üürikorter Taeblas.”

Heli Kaldase sõnul üüriti kortereid varasemalt, kui oli rohkem päevaõppijaid. “Kindlasti on mõnel tudengil ka praegu üürikorter, aga sageli võetakse see siis mitme inimesega koos,” selgitas ta. “Aga peamine, mida teeme, on kokkulepped erinevate asutustega soodushindande saamiseks ja infot levitame kodulehel, ja saadame enne kooli tulemist kõikidele sissesaanutele. Need, kes pikemalt peatuvad (näiteks käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala tudengid käivad nädala kaupa koolis), siis neil on võimalus üürida õpilaskodus tuba või üürikorter.”

Leave a Reply