Läänemaa on äärmiselt suure tuleohuga alas

Screen Shot 2016-05-10 at 11.30.00

Ilmateenistuse kodulehel kuvatav tuleohukaart näitab, et suur osa Eestist on hetkel äärmiselt suure tuleohuga. Sinna alasse jääb suur osa Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestist. Suure tuleohuga aladeks on Lääne- ja Ida-Virumaa ning Saare- ja Hiiumaa.

Lähipäevade ilm ei luba ka loota, et tuleks olukorda leevendavat muutust. Temperatuur küll langeb, kuid vihma enne nädalalõppu ja uue nädala algust ei lubata. Kui seda ka tuleb, siis ainult kohati ning mitte terves Eestis.

Arvestades tuleohtu ning seda, et lahtise tulega käiakse ümber hooletult, saavad päästjad igapäevaselt väljakutseid maastikupõlengutele. Enamus tulekahjusid on alguse saanud hooletusest lõkke tegemisel, aga ka suitsetamisest või põllutöömasinast lennanud sädemest. Ka näiteks ATVdega ei ole mõistlik minna sõitma pinnasele, mis on kergesti süttiv.

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi Raido Metsa sõnul on ohtlikke ning suure kahjuga pinnasetulekahjusid võimalik vältida olles hoolikas ning järgides tuleohutusnõudeid. „Praegu ei ole võimalik mööda vaadata asjaolust, et enamus Eestist on väga suure tuleohuga. Iga vale otsus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua suure õnnetuse, mis ei ohtlik mitte ainult loodusele vaid võib kaasa tuua ka inimohvreid ja suurt varakahju,“ manitseb Mets ning lisab, et sellel aastal on kulupõlengute tagajärjel viga saanud kaks inimest, eelmine aasta hukkus üks inimene.

Suure tuleohuga aeg kuulutati Päästeameti poolt välja juba 9. aprillil ning see tähendab, et kuni seda ei ole sügisel ametlikult tühistatud, võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi sõnul ei tohi ka siis, kui kasutate spetsiaalselt lõkketegemiseks ettevalmistatud kohti, valvsust kaotada, sest pinnas võib selle läheduses äärmiselt kuiv olla ning kergelt süttida. „Maastikutulekahjude kolm kõige sagedasemat põhjust on ette valmistamata lõkkekoht, ebasobiv tuule suund ja kiirus ning ohutusvahemaade eiramine. Ära unustada ei tohi ka seda, et kui te oletegi kõiki muid tuleohutusnõudeid täitnud ja jätate lõkke siiski järelvalveta, ei pruugi nendest nõuetest enam väga midagi kasu olla, seda eriti siis, kui on suur tuleoht. Seega, tule tegemine nõuab keskendumist ja pidevat järelevalvet tuletegijalt,“ selgitab Mets.

Riigi Ilmateenistuse kodulehelt saate kaardilt hea ülevaate, kus tuleoht on kõige suurem. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

Meelespea lõkketegijatele:

Enne lõkke tegemist tuleb veenduda selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit.

Siinkohal tuleb üle rõhutada, et tegemist on minimaalse kaugusega, see võib alati suurem olla. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks. Kindlasti jälgi ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetrit sekundis, ehk nõrga tuulega.

Tuule suund ei tohi ei ole hoonetele ega ladustatud põlevmaterjalile ning austage kindlasti ka oma naabreid. Kui ikka tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti. Oluline on, et lõket ei jäetaks järelevalveta. Kui lõketegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed üle valada veega või katta pinnasega. Selliselt tehes võime kindlad olla, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.

Kristi Kais

Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Leave a Reply