Eesti rahvaarv suurenes, seda mõjutas välisränne

Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2016. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 944 inimest, mida on 2673 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatas Statistikaamet.

Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1336 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 2410 inimese võrra. Rahvaarvu kasvu mõjutas ka muudatus arvutamise metoodikas, mille tagajärjel lisandus rahvastikku 1599 inimest.

2015 aasta oluline muutus oli positiivne rändesaldo, mis tähendas, et sisseränne ületas väljarände. 2015. aasta jooksul asus Eestisse elama 15 413 inimest ja Eestist lahkus 13 003 inimest.

Alates 2015. aasta andmetest võtab Statistikaamet lisaks registreeritud rändele arvesse ka registreerimata rännet. Et välisränne jääb Eesti elanikel tihti registreerimata, kasvas rändevoogude suurus võrreldes varasemate aastatega.

Rahvaarv suurenes ka Statistikaameti rahvastikuarvestuse metoodika muudatuse tõttu, mille järgi toimus inimeste arvestamine püsielanike hulka, kasutades registrite põhjal koostatud indeksit. 2020. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades analüüsis Statistikaamet riiklike andmekogude (registrid) kvaliteeti ja koostas nende andmete põhjal elanike kohta residentsuse indeksi.

Registrite andmeid kasutades selgus, et Eestis elas 1599 inimest rohkem, kui näitasid varem kasutatud rahvaloenduse andmed. Peamiselt kasvas rahvaarv Euroopa Liidu kodanike sisserände tõttu, mida vana metoodika näitas väiksemas ulatuses.

2015. aastal sündis 13 907 ja suri 15 243 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kahel aastal, kuid 2000 võrra väiksem kui 2010. aastal, mil oli sündide kasvu tipp. Viie aastaga on kahanenud ka sünnitusealiste naiste arv. Surmade arv on 1990ndate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel kuuel aastal on aastane surmade arv jäänud vahemikku 15 000–16 000.

Uuendusena on Statistikaamet andmetes teinud mõningaid muudatusi. Olulisim metoodiline muudatus on rahvastikuregistris olevate elukohaandmete kasutuselevõtt, mida tuleb rahvaarvu piirkondlikke muutusi analüüsides arvestada.

Seoses järjest kasvava oodatava elueaga avaldab Statistikaamet rahvastiku näitajad kuni eluaastani 100+ (varasema 85+ asemel). Kohalike omavalitsusüksuste rahvastikus on välja toodud ka linnaosade rahvastik. Erinevates registrites olevad isikud, kes küll toimetavad Eestis, kuid kellel puudub rahvastikuregistris elukoht, on statistika andmebaasis liigitatud alarühma „maakond teadmata“.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.