Ristil tähistati laupäeval, 30. aprillil neljandat korda kuulsa eeposte tõlkija Rein Sepa (23.04.1921-25.01.1995) sünniaastapäeva.

2001. aastal oli Risti põhikoolis rohke osavõtuga vabariiklik konverents “Rein Sepp – 80”. Väiksemad sünnipäevaüritused toimusid 2006. aastal Risti kultuurimajas ja 2011. aastal Risti Rahvaseltsi hallatud käsitöömajas. Seekordne üritus “Rein Sepp – 95” oli taas Risti käsitöömajas.

Viljar Ansko rääkis Ristil elanud kuulsast eeposte tõlkijast, vaadati slaidiesitlust Rein Sepa eluloost. Seintele oli välja pandud stendinäitus, pikal laual oli eksponeeritud raamatunäitus Sepa tõlgetest ja originaalloomingust. Seal sai lehitseda ka kaustu Rein Seppa puudutavate dokumendikoopiatega ja fotoalbumeid eelmistest sünnipäevaüritustest.

Pärast slaidiettekannet vaadati Helle Karise filmi “Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse” (1995) ja videot 2001. aastal Ristil olnud vabariiklikust konverentsist “Rein Seoo – 80”.

Huvilisi kogunes üle viieteistkümne. Üritus sai teoks suuresti tänu Risti käsitöömaja haldavatele MTÜ-le Risti Huvi ja Risti Rahvaseltsi juhatuse liikmetele Tiina ja Margus Ojamäele, kelle poolt olid soojad ruumid, kohv, tee ja suupisted. Tänu neile!

Fotod ja tekst: Viljar Ansko

Rein Sepast:

Rein Sepp oli kirjanik, luuletaja ja tõlkija, kes on eelkõige tuntud muinasgermaani eeposte eestindajana. 197. aastal ilmus tema tõlkes “Vanem Edda”, 1977 “Nibelungide laul”, 1989 “Parzival” (osaliselt), 1990 “Beowulf” ning 1990 valik tekste “Nooremast Eddast”. Need kõik, peale “Noorema Edda”, on värsstõlked, mis järgivad võimalust mööda originaali värsistruktuuri ja on nõudnud tõlkijalt meisterlikku keeletaju. Lisaks muistsetele lugulauludele tõlkis Sepp ka saksa, hollandi ja inglise kirjandust, sealhulgas klassikat (Goethe, Schilleri, Shakespeare’i, Blake’i jt teoseid).

Rein Sepp sündis Tartus advokaadi peres. Tema lapsepõlv möödus Vingali talus Ipiķi (Ööbiku) külas Lätis, Mõisaküla lähedal. 1940. aastal lõpetas ta Tartu Treffneri gümnaasiumi. Treffneri gümnaasiumil, mille õpetajaskonda Rein Sepp alati tänutundega meenutas, oli tema kujunemises oluline osa. 1940–1942 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas peamiselt germanistikat, vähemal määral bibliograafiat. Oli üliõpilaskorporatsiooni Sakala liige.

Sepp töötas aastatel 1942-1943 Eesti Sõna toimetuses Tallinnas ja seejärel sama ajalehe esindajana Tartus, kust mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Sõja ajal oli ta algul staabikirjutaja Elvas, hiljem sõjakirjasaatja rindel. Olles seotud Eesti Rahva Muuseumi varade päästmisega, sattus Sepp Läänemaale, kus varjas end venelaste tulles kuni 1946. aasta amnestiani metsavennana koos kahe luuletajast sõbra Artur Alliksaare ja Ottniel Jürissaarega. Seejärel töötas ta Harjumaal Saida sovhoosis raamatupidaja ja brigadirina. 1949. aastal Sepp vahistati, järgnenud seitse aastat möödusid poliitvangina Tallinnas, Leningradis ja Vorkutas.

Vabanemise järel 1956. aastal elas Läänemaal Risti alevikus apteegimajas, hiljem Pärnumaal Kergus. 1957. aastast pühendus kirjanduslikule tööle tõlkijana. 1971. aastal asus elama Lätti Ipiķi külla Eglītise (kirjanduses ekslikult ka Eglitési või Egliteesi) tallu, mille ostis “Vanema Edda” tõlke honorari eest. Jäi sinna elu lõpuni. Kodu kujundas oma arusaama põhjal muinaspõhja ilmavaatest. Rein Sepp suri 25. jaanuaril 1995 ning soovi kohaselt maeti ta oma kodu õunapuuaeda.

Allikas: Wikipedia

 

Leave a Reply