Eelmisel aastal väljastas prokuratuur ja kohus 2568 jälitusluba

Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus 2015. aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui 2014. aastal.

„Jälitustoimingud riivavad inimeste põhiõigusi enim, mistõttu tehakse selliseid toiminguid vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude puhul nagu organiseeritud ja raske peitkuritegevus. Samas on selge, et riik peab raskeid kuritegusid tõkestama ja nendega jõuliselt tegelema ning selliseid kuritegusid ilma jälitustoimingute tegemiseta avastada ei saa. Tähtis on, et sellise tegevuse üle toimiks järelevalve,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

2015. aastal avasid jälitusasutused 365 uut jälitustoimikut, avatud jälitustoimikute arv vähenes teist aastat järjest ligi kümnendiku võrra. Jälituslubade arvu juures on oluline, et see ei näita isikute arvu, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab ühe isiku suhtes tehtava jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul vajab eelmise aasta jälitusstatistika ja tuntav jälitustoimingute vähenemine täpsemat analüüsi ja selgitust, et tuvastada arusaadavad põhjused. “On selge, et riigi suutlikkus astuda vastu organiseeritud ja varjatud kuritegevusele peab jätkuvalt suurenema ja olema ühene prioriteet, millelt ei saa võtta lõivu,” ütles Ken-Marti Vaher.

2015. aastal taotleti jälituslube 454-s kriminaalasjas, mis on 8 protsenti vähem kui 2014. aastal. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui aasta varem.

Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2015. aastal 14%, aastaga andis kohus 799 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv kasvas aastaga 24%

Täielikult rahuldamata jättis kohus 15 prokuratuuri jälitusloa taotlust (1,2% määrustest), osaliselt rahuldamata jäi 48 taotlust.

2015. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3399 isikut. Isiku teavitamise tähtaja pikendamiseks taotles prokuratuur kohtult luba 52 korral, kohtu loal lükkus edasi 296 isiku teavitamine.

Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur.

Eelmise aasta jälitusstatistika aruandega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.

Kommenteeri