Vandenõuteooria jälgedes: Kas Coopi ühistud kaaperdatakse ja kasumile pannakse käpp peale?

coop säästukaart pluss

Eesti suurima turuosaga kaubandusühistu Coop teenib suurt kasumit, ent kuidas ja mis kujul jõuab see tagasi ligi 80 000 ühistuliikmeni või võtab keegi rasvasema tüki vahelt endale?

Igati inimlik on, et kui kellelgi läheb hästi, leidub neid, kes kahtlustavad skeemi, mille tegelikku eesmärki avalikkuse eest varjatakse. Maaleht küsis otseallikaist vastuseid mitmele väitele, ent alustame ühest kõige põnevamast.

See on: püsikliendi maksekaardi Säästukaart Plussi loomise mõte oli selles, et teenida uusi teenuseid pakkudes ühistuliikmetelt raha, ent see läheb suures osas selleks loodud Coop Finantsi taskusse ega jõua tagasi ühistuliikmeteni.

“Karta pole midagi, kui ettevõttel läheb hästi – ka ühistuliikmed teenivad sellelt kasu,” ütleb 2012. aastal Eesti Tarbijateühistute Keskühistu juhatuse esimehe kohalt lahkunud Kati Kusmin.

Kusmin puutub asjasse seepärast, et just tema juhtimise ajal 2011. aastal loodi ETK Finants (praegu Coop Finants AS), et tuua turule uudne Säästukaart Pluss.

Kusmin nendib, et ühistulist tegevust kellegi poolt üle võtta oleks väga keeruline. Pigem peab ta seda heaks, et ühistu juurde tulevad uudsed ja teistsugused ettevõtlusvormid, aktsiaseltsid või osaühingud, ning teenuseid arendatakse.

“Ma pole näinud, et ühistu põhiorganisatsiooni oleks see uppi löönud. Omanikering on nii laiapõhjaline ja usun, et ülevõtmist on seal keeruline teha,” ütleb ta.

Pikemalt loe Maalehest. 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.