Maavalitsuse selgitus raudtee planeerimise ja maade ostmise kohta

Riisipere. F: Ivar Soopan
Riisipere. F: Ivar Soopan

Seoses raudteeplaneeringuga üles kerkinud võimaliku maade ostmisega riigi poolt, peab Lääne maavalitsus oluliseks seda teemat veidi kommenteerida. Maavalitsuse poolt koostatav raudtee teemaplaneering ise ei ole maade omandamise aluseks. Teemaplaneeringuga pannakse paika trassikoridor, kuhu peab hilisema projekteerimise käigus raudtee koos kaitsevööndiga ära mahtuma.

See, kas 160 km/h kiiruse saavutamiseks vajalikud õgvendused rajatakse või mitte, selgub alles ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti koostamist ei alustata aga enne, kui otsused raudtee rajamiseks tehtud on.

(LÄÄNLASE MÄRKUS: Eilsest “Aktuaalse kaamera” teleloost jäi mulje, et Palivere lähedal elavaid kohalikke maaomanikke ähvardab maast ilmajäämine juba enne, kui raudtee rajamise otsus on tehtud ja projekt valminud. “Et oleks kindlus kuhu ehitada saab, tuleb raudteeäärsed maad sundvõõranda varakult,” teatas ERRi korrespondent. “Nii ähvardabki Allikmaa küla inimesi maast ilmajäämine olukorras, kus Haapsalu raudtee taastamine ise on veel teadmata.”)

Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et raudteetrass siiski vajab õgvendamist, tehakse maaomanikele ettepanek õgvenduse ehitamiseks vajalik maa riigile müüa. Riigi poolt ülesostmisele ei kuulu kogu raudtee trassikoridori jääv maa, vaid otseselt raudtee ehitamiseks ja toimimiseks vajalik maa (raudteetammi lähiümbrus).

Üldjuhul on vajalik osta maa, mis jääb raudtee keskteljest 15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine. Näiteks asuvad lahustükid mõlemal pool raudteetammi ning nende vahel pole võimalik liikuda. Allikmaa külas võimalik maade ostmise tavapärasest suurem maht tulenebki lahustükkidest.

Ehitamiseks vajalike maade ostmiseks peetakse maaomanikega läbirääkimisi, mille eesmärk on kokkuleppe saavutamine maa ostmise tingimuste osas. Kui maa ostmises ja müümises jõutakse maaomanikuga kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa Eesti Vabariigile omandamiseks. Kõik maade omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud osapoolena riik.

Vaid juhul, kui kokkuleppele kuidagi ei jõuta ja läbirääkimised ei anna soovitud tulemusi, tuleb kõne alla võimalik sundvõõrandamine. Sundvõõrandamine on äärmuslik abinõu, mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele.

Lääne maavalitsus teavitas käesoleva aasta veebruaris personaalselt kõiki maaomanikke, keda võib puudutada vajadus maid riigile osta. Kas ja millal jõuab aga raudtee rajamine järku, kus see reaalselt ka päevakorda kerkib, on täna veel vara ennustada.

Lääne maavalitsus

One Response to "Maavalitsuse selgitus raudtee planeerimise ja maade ostmise kohta"

  1. EGON   27. apr. 2016 at 13:03

    väike Suur, miks protsess venib??
    Kas sa ootad altkäemaksu või!?
    Raudteest võidavad kõik-Läänemaa, Haapsalu, eesti!

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.