Analüüs: Politsei ja piirivalve ühendameti loomine oli tõhus, kuid tulevik kätkeb ohte

IMG_2067

Riigikontrolli hinnangul on Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamine olnud tõhus, tugiteenistujate osakaal on oluliselt vähenenud ning ühendameti avalikke teenuseid iseloomustavate näitajate tase ei ole muutunud või see on paranenud.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) võimekust võib aga oluliselt mõjutada personali edasine vähenemine, mida tuleks eraldi analüüsida – seniste trendide jätkudes tuleb PPA-l kümne aasta pärast läbi ajada kolmandiku võrra väiksema hulga töötajatega, , näitas Riigikontrolli analüüs.

2015. aasta lõpuks oli PPAs 1000 töötajat vähem kui 2010. aastal, kui ühendasutus tööd alustas. Seniste PPAsse tööle asumiste ja sealt lahkumiste trendide jätkudes suureneb kümne aasta perspektiivis oluliselt PPA töötajate keskmine vanus ja pensionile minejate arv. Kui PPAsse tööle tulijate (sh Sisekaitseakadeemia lõpetamise järel) ja PPAst ise lahkujate arv jääb viimaste aastate keskmisele tasemele, siis ainuüksi pensionile minejate arvu prognoositav iga-aastane kasv tähendab, et aastaks 2025 on PPAs töötajaid 30% vähem kui praegu.

PPA ühendamisel on vastupidi plaanitule saavutatud rahaliselt suurim kokkuhoid tööjõukuludelt, mis olid ka 2015. aastal PPAs ligi 8% väiksemad kui kolmel ühendatud asutusel kokku 2008. aastal. See on olnud võimalik seoses töötajate arvu olulise vähenemisega. Enne asutuste ühendamist oli plaanis vähendada tugiteenistujate hulka, kuid seda neid ümber õpetades või suunates nende palkadest vabanenud raha töötajate palkamiseks põhitegevusteks. Tugiteenistujate osakaalu kogu PPA töötajaskonnast vähendatigi 19 protsendilt 11 protsendini, kuid samas vähenesid ka politseinike, piirivalvurite ning kodakondsus- ja migratsiooniametnike tööjõukulud. Seda plaanis ei olnud. Tähtsat rolli mängis selles 2008. aastal alanud majanduskriis, mis tõstis esiplaanile efektiivsuse kasvu ja kokkuhoiu.

Kolme asutuse ühendamisest loodetud kokkuhoid kinnisvarakuludelt, tehnika soetamiselt ja haldamiselt saavutati osaliselt. Reformi järel suurenes kinnisvara ja maismaasõidukite kasutamise intensiivsus.

Auditi käigus hinnatud PPA avalike teenuste tase on perioodil 2009–2015 püsinud kas sama või paranenud. Auditis valiti välja 11 PPA avalikku teenust ja analüüsiti 33 neid teenuseid iseloomustavat näitajat, mille kohta olid võrreldavad andmed olemas. Ajavahemikul 2009–2015 püsis 16 näitajat muutumatuna ja 17 paranes. Järjepidevate näitajate puudumise tõttu ei olnud võimalik hinnata PPA teenuste kvaliteeti ja mõju tervikuna, vaid tuli piirduda üksikute teenuseid iseloomustavate näitajate hindamisega.

Tehniliste jm abivahendite kasutuse kasvu tõttu on kõige enam paranenud varasemad piirivalveteenused, merepiiri ja maismaapiiri valvamine. Politseinike kasutuses olevate maismaasõidukite läbisõit on suurenenud 27% võrreldes 2009. aastaga, samas on sõidukite arv vähenenud. Merepiirivalves on kolmest vanast laevast loobutud ja soetatud üks uus laev, mis teeb ligikaudu sama palju merepäevi kui varasemad kolm kokku, üldkokkuvõttes on merepäevi rohkem kui varem. Väikeste veesõidukite töötundide arv on kasvanud 62%, kuigi sõidukite arv on jäänud samaks.

Vabariigi Valitsus kinnitas 26.02.2015 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK), mis on oluline samm edasi valdkonna strateegilisel juhtimisel, kuid arengukava on umbes viiendiku ulatuses (ligi 400 miljonit eurot) rahalise katteta. Kuna STAKis ei ole tegevused prioriseeritud, jääb ebaselgeks, mis jääb rahapuudusel tegemata ja mis viiakse ellu. Samuti ei ole STAKis analüüsitud, milline on arengukava vähemas mahus rakendamise mõju eesmärkide elluviimisele ja siseturvalisusele laiemalt.

Seetõttu soovitaski riigikontroll esmalt analüüsida, mis jääb tegemata ja mis on selle mõju siseturvalisusele laiemalt, kui siseturvalisuse arengukava 2015–2020 elluviimiseks lisaraha ei saada.

Samuti soovitas riigikontroll tagada Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmiseks vajalik töötajate arv, hoides selleks Sisekaitseakadeemia piisavat koolitusmahtu, soodustades mujalt PPAsse tööle asumist, ning mis kõige olulisem, motiveerides just nooremaid inimesi kauem PPAsse tööle jääma. Riigikontroll soovitas kujundada ka Vabariigi Valitsuse seisukoha PPA keskmise töötasu soovitud taseme kohta ning valmistada ette konkreetsed sammud soovitud palgataseme saavutamiseks.

Taustaks

Auditi eesmärk oli hinnata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) reformide juhtimise ja elluviimise tulemuslikkust, reformide mõju PPA teenuste kvaliteeti iseloomustavatele näitajatele ning seda, kas reformid on loonud eelduse teenuste taseme säilitamiseks või parandamiseks tulevikus.

Auditis keskenduti PPA moodustamise ettevalmistusele ja sellele järgnenud perioodile kuni aastani 2015.

PPA on Eesti suurim riigiasutus, kus töötab üle 5000 inimese ning mille tegevus puudutab kõiki Eestis viibivaid isikuid. PPA tegeleb nii avaliku korra tagamise ja süütegude menetlemise kui ka kodakondsuse määramise, dokumentide väljaandmise ja piiri valvamisega nii maal kui ka merel. PPA valvab ka Euroopa Liidu ja Schengeni lepingu järgset välispiiri, andes sellega panuse Euroopa sisejulgeoleku tagamisse.

PPA eelarve 2016. aastal on 174,3 miljonit eurot. See moodustab Eesti riigieelarvest 1,97%.

Toomas Mattson

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht

Leave a Reply