Ohtlik trend: maksupettused moonutavad kinnisvaraturgu

Kinnisvaratehingute puhul on levinud skeemiks näidata tehinguhinda madalamana, et vältida liigset maksustamist, see omakorda aga moonutab tugevalt turgu, ütles Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.

Tema sõnul ostetakse suuremateski linnades pea pooled elukondlikest varadest ilma pangalaenuta, väikelinnades aga veelgi rohkem, mis peibutab vara müüjaid tulumaksust kõrvale hiilima.

„Kui müüjal lasub peale vara võõrandamist kas või osaline tulumaksu kohustus, siis tekib tal kiusatus maksukoormuse alandamiseks küsida ostjalt väikese allahindluse eest osa müügisummast sularahas, millega viimased tihti ka nõus on,“ rääkis Tabur.

kinnisvara

„See trend on väga ohtlik. Üldpildis mõjutab selline skeemitamine tervet kinnisvaraturu statistikat, millele turuosalised oma otsuste langetamisel tuginevad. Samas ei ole see pelgalt numbrite moonutamine – kui objektil on varjatud puudusi ja näiteks tehing tuleb tagasi pöörata, siis saab ostja küsida ainult summa, mis on notariaalsesse lepingusse kirja pandud. Seega võib esialgne väike allahindlus päädida väga suure rahalise kaotusega,“ selgitas Tabur.

Kinnisvarabüroode osalusel tehtud tehingutes ei tule selline teguviis kõne alla, kuid paraku oleme me kõrvaltvaatajatena sageli tunnistajateks, et kõik ostjate ja müüjate vahelised otsetehingud ei ole nn puhtad, rääkis Tabur.

Ta lisas, et hämarate tehingute mõju turustatistikale on võimatu täpselt hinnata, kuid osas väikelinnades võivad olla tegelikud tehinguhinnad teatud varatüüpide puhul suisa mitmekümne protsendi jagu kallimad kui statistika seda kuvab. Tema hinnangul optimeeritakse maksudega kuni 10 protsendi elukondlike tehingute puhul.

Arendajatel saavad krundid otsa

Uusarenduste müügiedu on tekitanud arenduskinnistute vastu suure nõudluse, samas pakkumisi on vähe või need on tugevalt üle hinnatud.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et iga vähegi kapitaliseeritud kinnisvaraarendaja on andnud sisse ostuorderi kortermajade rajamiseks sobivatele kinnistutele.

„Ega tühjad krundid ole Tallinnast ja selle lähiümbrusest täielikult otsa saanud, aga paljudega kaasnevad kas ostjale tülikana tunduvad vaidlused või on lihtsalt hinnad nii üles aetud, et arendustegevus sellise sisenemishinna pealt on muutunud mõttetuks,“ lisas ta.

„On teada tehinguid, kus kallimates hinnatsoonides sisenetakse turule hinnaga 500 eurot ja rohkem müügikõlbuliku ehitatava ruutmeetri kohta, kuid pigem on need erandid. Samas pole harvad pakkumised, kus omanikud küsivad pea kaks korda rohkem,“ ütles Sooman.

Ta lisas, et praeguse tendentsi jätkudes hakkab uusarenduste hulk turul iseeneslikult vähenema, kuna müüdavate korterite hinnad on stabiilsed ja see ei võimalda lihtsalt uutesse projektidesse senisest kõrgema hinnaga siseneda.

Tallinna satelliitasumid on tühjaks ostetud

Tallinna kõrged kinnisvarahinnad on suunanud paljud koduostjad pealinna lähistesse soodsamatesse väikelinnadesse või alevikesse, mis on toonud seal pakkumistepõua.

Peep Sooman ütles, et pakkumistepõud puudutab peamiselt odavamaid piirkondi, kuna näiteks Tabasalu või Viimsi on nii tugevalt Tallinna mõjusfääris ja seal käib ka vilkam arendustegevus. Sealsed hinnad ei ole enam väga peibutavad, mistõttu ka pakkumiste arv püsib kõrgem.

„Samas on terves Saku alevikus korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiili alevikus 3 ja Maardu linnas kõigest 2,“ selgitas Sooman.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et kui soovid soetada endale korteri linnamelust eemale, kuid Tallinnale siiski lähedale, siis valik võib olla ootamatult kehv,“ lisas Sooman.

 Rahval raha rekordkogus: suur osa liigub kinnisvarasse

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks. Lauri Taburi sõnul on üle aastate  eraisikud raske valiku ees: mida rahaga peale hakata?

„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse poolt teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on juba pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse,” loetles ta. “Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Igasugused võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda. Järgi jääbki kinnisvara. Asi mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida on võimalik päevapealt üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri vaadates ostetakse üha enam korter või kaks ainult omavahendite eest üürileandmise eesmärgil ja inimesed ehitavad raske tööga kogutud raha eest endale nn neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade suurt kukkumist vaja karta, selgita Tabur. “Unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas ta.

Allikas: Pindi Kinnisvara

Kommenteeri