Uuring: perede võimekus ootamatute kulutustega toime tulla paraneb

Screen Shot 2016-04-20 at 12.56.48

SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et paranenud olukord kolme riigi tööturul ja suurenevad sissetulekud kasvatasid nii perede rahapuhvrit kui ka huvi uue kodu soetamise vastu.

Leibkondade sissetulek suurenes kõigis kolmes Balti riigis. Keskmine reaalpalk (inflatsiooniga korrigeeritud netopalk) kasvas 2015. aastal Eestis 6,9 protsenti, Lätis 7,4 protsenti ja Leedus 6 protsenti. Kuigi suurenesid ka leibkondade kulutused, jätkasid pered oma säästude kasvatamist. Leibkondade hoiused kasvasid Eestis 7,4 protsenti, Lätis 6,3 protsenti ja Leedus 7,9 protsenti.

„Hoiuste mahu kasv on märk sellest, et perede võimekus ootamatute kulutustega toime tulla on järk-järgult paranemas. Seda toetavad ka üle-euroopalise sissetulekute ja elamistingimuste uuringu andmed, mille järgi vähenes nende leibkondade hulk, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama 2015. aastal Eestis 39 protsendilt 37 protsendini, Lätis 67 protsendilt 60 protsendini ja Leedus 55 protsendilt 53 protsendini,” rääkis SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Huvi kodulaenude vastu Balti riikides kasva

Kommertspankade väljastatud uute kodulaenude maht oli 2015. aastal Eestis 15 protsenti, Lätis 9 protsenti ja Leedus 21 protsenti suurem kui 2014. aastal.

„Uute kodulaenude mahud on pigem buumieelsel tasemel, mis näitab, et kasvu taga on madalad baasväärtused ning mahud on praegu veel võrdlemisi tagasihoidlikud. Täna ollakse laenuvõtmise otsuste tegemisel oluliselt ettevaatlikumad, kuna jätkuvalt peetakse meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskusi laenude tagasimaksmisel,“ ütles Nestor.

Kaardimaksed on jätkuvalt kõige populaarsemad Eestis

Jaemüügi käive posti või interneti teel on alates 2011. aastast kahe- või peaaegu kolmekordistunud, millega koos on kasvanud ka sularahavabade maksevahendite kasutus. Leedus kasvas pangakaartidega tehtud ostude osakaal 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 17,5 protsenti, Lätis 17 protsenti ja Eestis 6,5 protsenti.

„Kuigi pangakaartide kasutus on Lätis ja Leedus viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, on Eesti oma lõunanaabritest ikkagi mitme aasta jagu ees. 2015. aastal registreeriti kauplustes ühe Eesti pangakaardi kohta keskmiselt 141 makset, mis on 60 protsenti rohkem kui Lätis ja enam kui kaks korda rohkem kui Leedus,” lisas Nestor.

Täismahus SEB Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda SEB kodulehel.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.