Krediiditeenuseid pakkuv Coop napsab pankade nina alt miljoneid eurosid

Homne Maaleht kirjutab põhjalikult lahti Coopi edu fenomeni. coop säästukaart pluss

Coop Eesti on nagu jäämägi, mille nähtavaks tipuks on sajad kauplused, ent mille märkamatum osa on tohutu klientomanike hulk. Coop võidab oma ühistuliikmete abiga pankadelt üha suuremat turuosa ja teenib selle pealt miljoneid eurosid.

“Kokku on Coop Eestil u 80 000 klientomanikku ning selle juures on oluline märkida, et Coopil ei ole ühtki suurt enamusosanikku, kes kogu kasumi välja võtaks, vaid kogu kasum investeeritakse tagasi igapäevase tegevuse arengusse või läheb muul moel klientomanike ja nende piirkondade hüvanguks,” ütles Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Kasum, mida investeerida, on märkimisväärne. Coop Eesti Keskühistu teenis 2014. aastal 2,64 miljonit eurot puhaskasumit. Kasv aasta varasemaga võrreldes oli ligi 110 protsenti.

Viimase, 2015. majandusaasta auditeerimata kasum oli kokku üle 13 miljoni euro, mis on aasta varasemaga võrreldes üle 10 protsendi rohkem. Kogu grupi käive oli 2015. aastal 488 miljonit eurot.

Coopil on väga suur kliendibaas, mida ihaldaks iga ettevõte. Neil on Eestis üle 500 000 Säästukaardi omaniku, kuid sama tähelepanuväärne on üks teine näitaja – Säästukaart Plussi omanike arvu suurenemine.

Säästukaart Pluss on sisult krediitkaart ja see ongi see, mis peaks panku murelikuks tegema. Säästukaart Plussiga saab poest võtta sularaha. Kui lisada loetellu ka muud pangandusest tuntud teenused, nagu väikelaen, järelmaks ja kodukindlustus, siis saab kokku täitsa kobeda panga, mis pole tegelikult pank. Või on? Nende teenuste pakkumiselt kogub Coop Eesti Keskühistu ja Coop Finants kopsaka summa, mis läheb välisomanikega suurpankade taskust mööda.

Sellest kõigest loe pikemalt homsest Maalehest. 

Kommenteeri