Rita Helisma jagab fotode ja tekstiga oma muljeid reisist Vormsile.  

Rita Helisma:

“Seiklus algab juba praamil – selles pole kahtlustki. Vormsi praam Ormsö sõidab Rohuküla ja Sviby vahet. Sõit kestab 45 minutit. Uuel praamil asuvad puhkeruumid ja kohvik. Sõit on nauditav – praam on mugav, valgusküllane ja ilus. Päikeselise ilmaga on välitekil mõnus olla, tuul mängib juustega ja silitab põski.

Nii et ei peagi Rootsi ega Soome seilama, emotsioonilaeka täitmiseks. (Siinkirjutaja polegi neis riikides kordagi käinud).

Mida erineva huvigrupiga rännuinimesed näha ja leida soovivad, saavad nad loomulikult netiavarustest uurida ja teada.

Mina lihtsalt läksin. Kuna ise pole pikamaa jalgrattur, oli sõber autoga naabersaarelt Hiiumaalt hakkamist täis ja tuli kokkulepitud ajaks Rohukülas enne Ormsö peale sõitu Regulalt maha. Tema jaoks tõeline praamidepäev.

Miks ma nii pika sissejuhatuse teen, on mõte rääkida mugavusest, kuidas hommikutunnil Rohuküla sadamasse jõuda. Teadupärast peatuvad nüüd Hiiumaale sõitvad bussiliinid ka Uuemõisas ja mis saab veel lihtsam olla, kui kodupeatusest bussile astuda. Nii lihtne see ongi. Reisi Hiiumaale või Vormsile. Ettevõtmise küsimus.

Eri vanuses sõpradelt olen kuulnud, et kodulähedased saared neile võõrad on. Ent saared on huvitavad. Vormsist rääkides on teada, et see on 93 ruutkilomeetri suurune saar Läänemeres ja asub Lääne maakonna territooriumil. Suuruselt neljas saar Eestis.

Kõige suurema vaatemängulisuse pakkusid minule kollased lindude pesakastid saarel ja Hullo keskusesse paigutatud Vormsile omanäolised pingid. Päeva uhkeim leid.

Tagasiteel, juba koduvallas, püüdis pilku meie uhkus, Ungru loss. Päike kuldas teda pea igast ilmakaarest. Tuli peatus teha ja paar klõpsu kaasa haarata. Ühe korraliku ümberlossitiiru tegin ikka ka. Kuidas teisiti saakski.”

Leave a Reply