Lihula koolileht Tikker intervjueeris kaht oma kooli silmapaistvat õpilast

Margus Morševitski : F: Janar Sõber.
Margus Morševitski : F: Janar Sõber.

Lihula gümnaasiumi ajaleht Tikker intervjueeris kooli mälumängusensatsiooni ja -alustala Margus Morševitskit, kes võitis 14. aprillil maakondlikus koolinoorte individuaalses mälumängus esikoha.

Mis tunded sind valdasid, kui 14. aprilli maakondlikul individuaalsel mälumängul võitjaid teadustati? Kas oled juba selliste tulemustega harjunud või tuli see siiski ootamatult?

Ma lõõpisin poistega enne mängu, et äkki võidan ära… Ega ma ei osanud ju ette näha, et poolteist tundi hiljem on see reaalsus! Mängu ajal jälgisin oma kohta seinale kuvatud tabelist ja märkisin punktid küsimuste lehele üles. Kui 30 küsimust sai küsitud, vaatasin – Margus Morševitski, Lihula Gümnaasium, punkte 33, koht: 1. ! Aga seejärel panin tähele, et koht on jagamisel, kuid sellest polnud midagi. Leppisime teise võistlejaga viiki ja nii see ära tuli. Nii et kerge üllatus oli küll, aga ma teadsin, et mul peaks hästi minema.

Loe pikemalt Tikri portaalist. 


Tikrist leiab ka intervjuu Lihula gümnaasiumi õpilase Mandrik Tšekenjukiga, kes on üks nendest, kellel on olnud võimalus gümnaasiumiaastate jooksul viibida vahetusõpilasena välismaal. 24. septembril 2014 sõitis Mandrik tänu YFU programmile Georgia Osariiki ning veetis oma vahetusaasta Ameerikas. Praeguseks on Mandrik taas Lihulas õpinguid jätkamas ning jagab oma kogemusi ja seiklusi ka teistega.

Kas sul oli kindel soov minna just Ameerikasse või valisid erinevate riikide vahel? Miks just Ameerika?

Kindel soov oli minna muidugi Ameerikasse, aga väheste kohtade arvu tõttu olin esialgu sunnitud kaaluma ka teisi variante. Mõtted ringlesid Brasiilia ja Saksamaa ümber, aga  USA valiku tegin sellepärast, et see riik on mulle kogu aeg väga ahvatlevana tundunud ja kindlasti oli soovi toetavaks teguriks ka Inglise keele omandamine, mida läheb väga palju tarvis.

Millised eelarvamused ja hirmud (kui olid) sind valdasid enne minekut?

Esimene hirm oli, et mulle ei leita peret ja mu vahetusaasta jääb ära ( mis ka peaaegu oleks täitunud). Nimelt olin üle kuu aja kauem kodus kui kõik teised VÕPid. Muidu võtsin võimalikult rahulikult asja ja närvide säästmiseks ja minekule võimalikult vähe mõelda.

Pikemalt loe siit. 

Kommenteeri