Eesti eksport jõudis üle hulga aja plussi

Sel nädalal avaldas Statistikaamet rõõmustava teate, mille kohaselt Eesti eksport veebruaris suurenes. Enam kui pool aastat kestnud langus sai sellega küll lõpu, kuid järgnevatel kuudel kasv nii kõrgele tõenäoliselt ei ulatu.

Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor.

Suur ekspordikasv jääb hetkel veel ajutiseks

Nädala alguses avaldatud andmed väliskaubanduse kohta kinnitasid, et Eesti eksport veebruaris kasvas. Tegemist oli esimese kuuga, alates eelmise aasta juunist, kui eksport aastases võrdluses suurenes.

Paremale kuule oli juba varasemalt viidanud veebruarikuine tööstustoodangu kasv. Kokku eksportis Eesti kaupasid 921 miljoni euro eest, mis võrreldes eelmise aastaga oli 7% enam. Positiivseid emotsioone jahutab teadmine, et suure kasvu peamine põhjus on eelmise aasta madal võrdlusbaas. 2015. aasta veebruar oli Eesti väliskaubanduses äärmiselt nõrk – võrreldes 2014. aasta veebruariga eksport toona 7% võrra vähenes.

Valdav osa kasvust tuli re-eksporditavate kaupade müügi suurenemisest. Kui kodumaise toodangu eksport suurenes veebruaris 3%, siis Eesti ettevõtete poolt vahendatavate kaupade müük välisriikidesse kasvas lausa 18%.

Et 2015. aasta oli hulgimüügi ja transpordisektori jaoks äärmiselt raske, ei tohiks ekspordi suurenemist just vahendajate arvelt siiski kuidagi alatähtsustada. Kõige enam kasvatas Eesti eksporti veebruaris pea täielikult kodumaistel tootjatel põhinev mööblitööstus. Mööbli, madratsite jms väljavedu kasvas võrreldes 2015. aasta veebruariga viiendiku ehk 13,5 mln euro võrra.

Mööblitööstuse head tulemused omavad üllatuslikult ka nähtavaid regionaalseid efekte. Mitmed selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted on koondunud Viljandimaale ja tööstusharu edukus on kohalikul tööturul tekitanud oskustööjõu põua. Samuti võib pidada tõenäoliseks, et tööstusharu edulugu andis 2015. aastal omapoolse panuse ka Viljandi maakonna palgatõusu, mis oli 12,5%ga kogu Eesti suurim.

Suure panuse ekspordi kasvu andis ka mootorsõidukite ja haagiste väljavedu, mis eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas 19% ehk üle 8 mln euro võrra. Kuigi kasvu näitas ka Eestis toodetavate haagiste müük, tuli valdav osa suurenemisest sõiduautode ekspordist. Kuna neid teatavasti Eestis ei valmistata, tähendab suur ekspordinumber, et osa siia toodud sõidukitest liiguvad kohe edasi mõnda järgmisesse riiki.

Veebruaris re-eksporditi Eestist autosid peamiselt Lätti ja Leetu, kuid ka Prantsusmaale ja Saksamaale. Autotootjate hinnastamise poliitikas võib riigiti esineda suuri erinevuseid, mistõttu võib osa re-eksporditavatest sõidukitest liikuda tagasi ka oma päritolumaale.

Varasematel kuudel eksporti negatiivselt panustanud elektriseadmete väljavedu, kasvas veebruaris 5%. Kokku moodustab elektriseadmete eksport Eesti koguekspordist üle 20%, mistõttu omab tegevusala käekäik makronäitajatele suurt mõju. Varasemalt on elektriseadmete ekspordi vähenemist põhjustanud valdkonda domineeriva suurtootja tootmismahu langus, kuid viimastel kuudel on elektroonikatööstuse uute tellimuste arv taas kasvule pöördunud.

Positiivse poole pealt omas ekspordikasvule märkimisväärset mõju veel kodumaise puidutööstuse ekspordimahu kasv. Puittoodete müük kasvas peamiselt Rootsi ja Soome suunal – vastavalt 14% ja 18%, kuid ka Suurbritanniasse suudeti eksportida varasemast oluliselt enam.

Joonis 1. Kaubad, mille ekspordimaht veebruaris enim suurenes, müügimahu kasv mln eurot.

 

Screen Shot 2016-04-16 at 9.01.31

Kuigi Eesti eksport peaks prognoosi kohaselt sellel aastal suurenema, siis 7%-ni küündivaid numbreid lähikuudel pigem oodata ei ole. Mäletatavasti oli 2015. aasta märtsis ja aprillis eksport veel kenasti kasvamas, mistõttu on aastases võrdluses niivõrd suur tõus ebatõenäoline. Alates suvest peaks Eesti kaubandusnäitajad aga paranema hakkama, sest partnerite nõudlus on kasvamas või vähemalt stabiliseerunud.

Kuidas läheb Eesti tähtsaimal kaubanduspartneril Soomel?

Kuigi ekspordi kogumahu poolest on Eesti kõige olulisemaks kaubanduspartneriks Rootsi, siis kaubagruppide hajutatust ja sihtturuga seotud ettevõtete arvu silmas pidades, on majanduse jaoks tervikuna olulisem põhjanaabri Soome käekäik. Kuigi eelmisel aastal väljus Soome majandus langusest, prognoosib analüütikute konsensus riigi majandusele väga aeglast taastumist. Sesoonselt kohandatud töötuse määr on küll alanemas, kuid kahanemine toimub teosammul.

Soome tarbijate kindlustunne püsib endiselt allpool ajaloolist taset, ent soomlaste vaated majanduse olukorrale on mõnevõrra paranenud ja märtsis jõudis tarbijakindlus pikaajalise keskmisele juba lähedale. Märtsis uskus 36% soomlastest, et riigi majanduslik olukord lähema 12 kuu jooksul paraneb, kui halvenemist kartis 26%.

Tavainimeste vaade tööturu olukorrale püsib siiski sünge – kui töötuse vähenemisesse aasta jooksul uskus 21%, siis 42% pidas tõenäoliseks töötuse kasvu. Võrreldes varasemate aegadega on soomlaste hirm töötuks jäämise ees siiski vähenenud. Tarbijate kasvanud optimism paistab välja jaekaubanduse müügimahu kasvus, mida troonib märkimisväärselt suurenenud automüük.

Paremini tundub minevat ka Soome tööstusel. Kui tööstustoodangu langus on Soomes muutunud pea normiks, siis veebruaris toodangumaht 1,5% võrra suurenes. Peamiselt toetab tööstust siiski kodumaine nõudlus, kuna riigi eksport on languses juba alates eelmise aasta juulist.

Hoolimata kasvust, püsib raske maandumise läbi elanud Soome tööstuse toodangumaht lausa 15 aasta taguse ajaga võrreldaval tasemel. Võrreldes tippaegadega 2008. aasta alguses on Soome tööstustoodang viiendiku võrra varasemast väiksem.

Mihkel Nestor

SEB majandusanalüütik

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.