Majanduse üldolukord oli märtsis parem kui detsembris

eurod

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse üldolukord on võrreldes detsembriga mõnevõrra paranenud (hinnang 4,6 punkti, paranemine 0,3 punkti), kuid oleme endiselt olukorras, kus välisnõudlus on nõrk ja ettevõtete investeerimisaktiivsus madal.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab endiselt, et investeeringute osas on olukord läinud halvemaks (2,8 punkti ) ja eratarbimise osas muutunud paremaks (6,4 punkti).

EKI eksperdid ootavad Eesti majanduse üldolukorralt kuue kuu pärast investeeringute paranemist võrreldes praeguse madalseisuga ja eratarbimise senise kiire arengu mõõdukat jahtumist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakonna asekantsler Viljar Lubi ütles tänasel pressikonverentsil konjunktuuri tulemusi kommenteerides, et kehvas väliskeskkonnas majanduskasvu kiirendamiseks on oluline rakendada lisameetmeid riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks.

“Seetõttu on oluline, et Eesti liiguks senisest enam tehnoloogiamahukate toodete ekspordi suunas, sealjuures läbi välisinvesteeringute meelitamise Eestisse. Selleks peame muutma oma ärikeskkonna veelgi atraktiivsemaks,” ütles Lubi.

Eesti majandus on tugevas sõltuvuses väliskaubanduse arengust ja viimane omakorda meie peamiste partnerriikide majanduslikust seisust.

Samas on just Eestile oluliste eksporditurgude hulgas riike (eelkõige Venemaa ja Soome), mille majandusolukord on viimastel aastatel olnud ebarahuldav.

Meie peamiste partnerriikide majanduse hetkeolukorra hinnang Soomes oli 1,3 punkti, Venemaal 2,3 punkti, Rootsis 8,3 punkti, Lätis 5,3 punkti ja Leedus 7,0 punkti. 2016. aastal võib siiski loota, et mõne meie partnerriigi impordinõudlus suureneb. Märtsi küsitluse kohaselt on EKI eksperdid seda meelt, et lähemal poolaastal võib oodata ka Eesti väliskaubanduse elavnemist.

Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui kolm kuud tagasi, kuid jääb sesoonselt silutud andmetel endiselt alla pikaajalist keskmist taset.

Kindlustunnet tugevdab toodangu mahu prognoos järgnevaks kolmeks kuuks, kus ligi 40% ettevõtetest prognoosib kasvu.

Ettevõtteid, mis prognoosivad tootmise kasvu, on teistest harudest rohkem joogitootmises ning elektriseadmete tootmises (mõlemas harus 71%). Seejuures toodangu hinnad ja töötajate arv ei muutu.

Tarbijahindade deflatsioon on lõppemas, kuigi naftahinnad püsivad veel tavalisest pikaajalisest tasemest madalamal. Ekspertide märtsikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast on tarbijahinnad praegustest kõrgemad, kuid inflatsioon tavapärase tasemeni (2-3% aastas) ei jõua.

Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal kuuel kuul lühiajaliste laenude osas püsima, aga pikaajaliste laenude osas võib aset leida mõõdukas tõus.

EKI toidukorv oli märtsis võrreldes detsembriga 0,3% kallim, aastatagusest 0,4% odavam. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis märtsis 68.16 € ning on möödunud aasta detsembri ostukorvist 0,3% (0.21 €) kallim. Aastaga on toidukorv odavnenud 0,4% ehk 0.28 €.

2015. aastal Eesti majanduskasv (1,1%) aeglustus võrreldes nii eelneva aastaga (2,9%) kui ka viimase viie aasta keskmisega (4,0%). Enamik analüütikuid seob välisnõudluse vähenemise maailma majanduskliimahalvenemisega, mille on põhjustanud riikidevaheliste sõjalis‐poliitiliste pingete tõus. Nõrk välisnõudlus avaldas suuremat negatiivset mõju just välisturule orienteeritud tegevusaladel nagu töötlev tööstus ning veondus ja laondus, kuid kaudsemalt mõjutas ka paljude ettevõtete investeerimisvalmidust.

2015. aastal leidsid majanduskeskkonnas aset ka arengud, mis mõjutasid Eesti majandust positiivselt.

Näiteks euro odavnemine dollari suhtes, mis soodustas Eesti eksporti kolmandatesse riikidesse, laenuintresside (euribori) alanemine, mis muutis laenamise ja laenu tagasimaksmise odavamaks, energiahindade j ärsk langus, mis vähendas transpordi‐ ja küttekulutusi jne. Elanike poolt vaadates saab positiivsele poolele kanda märgatava palgatõusu, tööpuuduse vähenemise ja tarbimise kasvu. Majapidamiste ja ettev õtete kindlustunnet aitas üleval hoida riigi tugev rahandus, tasakaalus eelarve ja riigi madal võlakoormus.

Ekspertide grupi nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016-2019) ees mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. Jätkub suhteliselt kiire eratarbimise kasv, mis tugineb palgakasvul, taastub normaalne inflatsioon ja taas hakkab välisnõudluse elavnemise baasil kasvama väliskaubandus.

Oodata on ka investeeringute pöördumist tõusutrendile. Probleemidest jäävad aktuaalseteks pinged tööturul, eelkõige oskustöötajate puudus, tootlikkuse kasvu mahajäämus palgatõusust, mis võib põhjustada ettevõtete konkurentsivõime langust välisturgudel seoses tööjõu ühikukulude tõusuga.

Leave a Reply