Täna on Haapsalus seminar „Toetused poollooduslike alade säilitamiseks“

Laelatu puisniit. F: Olev Mihkelmaa / olev.ee
Laelatu puisniit. F: Olev Mihkelmaa / olev.ee

Haapsalus tutvustatakse täna poollooduslike alade säilitamiseks ette nähtud toetuste uut taotlusvooru. Eelmisel aastal läbi viidud esimeses voorus rahastati kokku 30 poolloodusliku koosluse taastamise ja investeeringutega seotud projekti kogusummas 2,2 miljonit eurot.

Täna Haapsalu kultuurikeskuses toimuval keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaameti seminaril „Toetused poollooduslike alade säilitamiseks“ tutvustatakse sügisel algavat Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavat teist taotlusvooru, mille tingimused on hetkel keskkonnaministeeriumis koostamisel. Uues taotlusvoorus on plaanis finantseerida enimohustatud pärandkoosluste taastamist, investeeringute toetamist ning kariloomade ja hooldusniidukite soetamist.

„Eelmises taotlusvoorus toetatud 30 projekti tulemusel toetatakse muu hulgas 582 looma ostmist, karjaaedade ja varjualuste rajamist, hooldustehnika soetamist, truupide ja silla uuendamist. Kolme projekti raames toetati puisniitude, rannaniitude ja loopealsete taastamist,“ ütles Keskkonnainvesteeringute Keskuse struktuuritoetuste üksuse projektikoordinaator Eerika Purgel.

Kogu eurotoetuste perioodi 2014–2020 vältel suunatakse poollooduslike alade investeeringuteks 10,3 miljonit eurot Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Lisaks riigi enda tegevustele jagatakse toetust ka avatud taotlusvoorudes. Kui praegu on nõuetekohaselt hooldatud poollooduslike koosluste pindala Eestis 25 000 hektarit, siis looduskaitse arengukava kohaselt on aastaks 2020 eesmärgiks seatud pindala suurendamine 45 000 hektarini.

Eesti poollooduslikud ehk pärandkooslused, mille hulka kuuluvad alvarid, luhad, aruniidud, sooniidud, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad aga ka nõmmed ja liivikud, on ühed liigirikkamad elupaigad, mistõttu nende säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi.

Eestis on ajalooliselt olnud väga palju liigirikkaid niite, mis on kujunenud sajandite vältel traditsioonilise hoolduse – niitmise ja karjatamise tulemusena. Nende hulk on tänaseks märgatavalt vähenenud, suur osa neist on kinnikasvanud ja hävinenud.

„Sellised loodusväärtused säilivad aga ainult inimese kaasabil, mis tähendab, et nende säilimise alustalaks on just maahooldaja. Niitude ja nende liigirikkuse säilitamiseks tuleb oluliselt panustada poollooduslike alade hooldamisse ja taastamisse. Nende tegevuste toetamiseks on ülioluline ka hea koostöö erinevate poollooduslike koosluste säilitamisega seotud asutuste nagu Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, RMK, PRIA ja KIKi vahel,“ selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller.

Poollooduslike koosluste liigirikkuse säilitamist rahastatakse erinevatest allikatest. KIKi kaudu toetatakse nende alade taastamist ja eraldatakse investeeringuid alade taastamiseks ja hooldamiseks. Poollooduslike koosluste hooldustoetust maksab Maaeluministeerium PRIA kaudu ja maaelu arengukava alusel.

Lisaks uue taotlusvooru kavandamisele tehakse seminaril kokkuvõtteid varem KIK-i vahendusel nii siseriiklikust keskkonnaprogrammist kui ka eurorahadest toetatud projektidest. Keskkonnaamet annab ülevaate nõuetest poollooduslike alade säilitamisel. Samuti tutvustatakse 2014. aasta septembrist kuni 2019. aasta septembrini kestvat LIFE projekti „Elu Alvaritele“, mille eesmärgiks on taastada 2500 hektari suurusel alal loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu.

Leave a Reply