SEB majanduskommentaar: Aktsiisitõusule vaatama alanes kütuse hind tanklates

Neljapäeval avaldatud värske tarbijahinnaindeks kinnitas, et deflatsioon ehk hinnalangus jätkus ka märtsis. Vaatamata aktsiisitõusule on mootorikütuse hind endiselt oluliselt soodsam kui eelmisel aastal, mistõttu keskmine tarbijakorv odavneb.

Deflatsioon Eesti majanduses kestab

Statistikaameti teatel alanesid eelmisel kuul hinnad 2015. aasta märtsiga võrreldes 0,2%, seejuures kaubad 0,3% ja teenused 0,1%.

Suurimat mõju tarbijahinnaindeksile omab jätkuvalt mootorikütuse odavnemine. Hoolimata märkimisväärsest aktsiisitõusust, maksis märtsis kütus tanklates 12% vähem kui eelmisel aastal.

Koos mootorikütusega on odavnenud ka teised energia­kaubad, mistõttu oli ka soojusenergia 11% odavam, kui eelmisel aastal. Tarbijahinna­indeksit mõjutas vastupidises suunas kõige enam aktsiisitõusust põhjustatud alkohoolsete jookide 6% suurune kallinemine.

Joonis 1. Tarbijahinnaindeksi muutus 2016 I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga ja komponentide osatähtsus indeksis

hinnad

Kuigi keskmine palk on viimastel aegadel kiirelt kasvanud, ei paista selle mõju välja tarbijahinnaindeksi koondnumbris. Soodsad tuuled tööturul on muutnud kallimaks peamiselt neid tooteid ja teenuseid, mis ei ole seotud inimeste esmavajadusega.

Nii suurenesid selle aasta esimeses kvartalis riiete ja jalatsite hinnad 3,8%, majutuse ja väljas söömise maksumus 3,5% ning vaba aja veetmisega seotud kulutused 3%. Kokku moodustavad need komponendid tarbijahinna­indeksist aga vaid veidi enam kui 15%.

Tarbijahinnaindeksi suure kukkumise põhjuseks on tugev sõltuvus toorainehindadest maailmaturul. Et keskmine Eesti majapidamine on suhteliselt vaene, moodustavad tema kulutused eluasemele, toidule ja transpordile enam kui poole pere-eelarvest, mis on palju suurema osa, kui mõnes jõukamas Lääne-Euroopa riigis. Kütuste ja toiduainete hindade odavnemine on avaldanud Eesti tarbijate rahakotile seega märksa suuremat mõju.

Suur pakkumine ja kesine nõudlus on nafta – kuid ka paljude teiste toorainete – hinna viinud ajalooliselt madalale tasemele. Kui 2014. aasta märtsis maksis barrel toornaftat üle 100 USA dollari, siis 2015. aasta märtsis veidi üle 50 ja 2016. aasta märtsis veidi alla 40 dollari barrelist.

Nafta tulevikuhindade ennustamine on tänamatu töö, kuid täna tundub tõenäoline, et Brenti toornafta hind tõuseb aasta teises pooles 50 dollarini barrelist, mis tähendaks senise hinnalanguse võrdlusest välja taandumist ja inflatsiooni jõudmist positiivsele poolele.

Lisaks energiahindadele mõjutab Eesti tarbijat olulisel määral toidukorvi maksumus. Kui lihatooted on kvartaalses võrdluses suutnud hinda säilitada või kohati isegi veidi kallineda, siis teravilja ja piima odavnemine on jätkunud.

Veebruaris ja märtsis on toidukaubad küll veidi kallinenud, Rahandusministeerium on oma hinnangus püüdnud seda selgitada värskete aiasaaduste müügile tulekuga.

Sarnaselt naftaga on ka toiduainete puhul tegemist maailmaturul kaubeldavate toodetega, mille hinna kujunemisel on näiteks kodumaise palgakasvu mõju vähene. Milliseks osutub inflatsioon selle aasta jooksul tervikuna, sõltub suuresti välistest teguritest. Praeguste hinnangute kohaselt peaks tarbijahinnaindeksi kasv muutuma positiivseks aasta teises pooles.

Soodne nafta ei ole oodatud majanduskasvu toonud

Kütusehindade drastiline langus ei ole siiani kaasa toonud oodatud positiivset hüpet maailma majanduskasvus. Kuigi odav nafta kahandab Saudi šeikide varandust, siis valdavale osale maailma elanikkonnast on tegemist olulise kokkuhoiuga, mis võimaldab säästetud raha kulutada muudel otstarvetel.

Varasemad kogemused nafta hinna järsu tõusuga on näidanud selle tugevat negatiivset seost maailma majanduskasvuga. Seetõttu eeldas majandusanalüütikute konsensus, et odava kütusehinna tagajärjel kiireneb peagi ka tarbimine ja majanduskasv. Oodatud tulemus pole siiani aga saabunud.

Mitmed naftat importivad arenevad riigid on kasutanud võimalust ja kärpinud seni kasutusel olnud kütusesubsiidiume. Euroopas on probleemiks aga tarbijate ebakindlus, kes eelistavad “võidetud” raha kulutamise asemel pangakontole panna. Arvestades valitsevat nullinflatsiooni või koguni deflatsiooni, ei ole see üllatav – raha reaalväärtus ehk ostujõud võib homme olla tänasest suurem.

Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor.

Mihkel Nestor

SEB majandusanalüütik

 

Leave a Reply