Neeme Suur Läänemaa keskustest ja planeerimist: See teema vajab veidi selgitamist

lääne vapp

Maavalitsus on koostamas maakonnaplaneeringut. Kõige rohkem kõneainet selles protsessis on pakkunud asulate jagamine eri tasemega keskusteks. See teema vajab veidi selgitamist.

Vabariigi Valitsus algatas 18.07.2013 maakonnaplaneeringute koostamise kõikides maakondades, sealhulgas ka Läänemaal. Selleks töötas rahandusministeerium välja juhendmaterjali, millest kõik maakonnad peavad lähtuma. Maavalitsuse ülesanne on viia maakonnaplaneeringu koostamine läbi, lähtudes juhenditest, samas ka nii, et sellest kasu, mitte aga kahju ei sünniks.

Planeeringu koostamise üheks aluseks on tõsiasi, et rahvaarv nii maal kui ka linnas väheneb ning see mõjutab olulisel määral pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti.

Ministeeriumi tellimusel valmis Tartu Ülikoolis uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest (nn RAKE uuring). Nimetatud uuring määratleb, et igas maakonnas on üks maakondlik keskus, piirkondlikud keskused, kohalikud keskused ja lähikeskused.

Keskuse tase näitab ära minimaalse teenuste hulga, mis tulevikus peaksid seal kättesaadavad olema. Teenuseid võib alati ka rohkem olla, kuid see sõltub juba kohaliku omavalitsuse suutlikkusest neid piisavalt kvaliteetselt pakkuda ja üleval pidada. Teenuste pakkumist kohtadel võivad tulevikus mõjutada klientide arv, teenuste kvaliteet ja tehniline areng.

Erandkorras on uuringus lisaks merelistele saartele määratletud ka kolm maismaa saarelist piirkonda. Kaks neist, Pürksi ja Nõva, asuvad Läänemaal. Kolmas, Iide küla, paikneb Sõrve poolsaarel.

neeme suur

Läänemaa eripäraks on pikk ja liigendatud rannik, mille tõttu on siin kujunenud keeruline teedevõrgustik. Geograafilise asendi tõttu on Pürksi ja Nõva Haapsalust ja teistest keskustest kaugel ning seega omavad kohapealsed teenused kohalike elanike jaoks olulist tähtsust.

Sel põhjusel leidsidki uuringu koostajad, et mõlemat keskust tuleb käsitleda maismaal asuva saarelise keskusena. Saareliste keskuste eripäraks on seal pakutavate teenuste mitmekesisus. Üldiselt on ka teada, et saare peal teenuse säilitamiseks ja ülalpidamiseks, tuleb kulutada tavalisest rohkem raha nii omavalitsusel kui ka riigil.

Esialgu näis uute juhendite järgi maakonnaplaneeringu koostamine üldse koosnevat eri piirangute ja kitsenduste ülelugemisest, mitte aga soovitud tuleviku saavutamiseks lahenduste otsimisest. Ühes kohas on rannajoon, teises looduskaitseala, kolmandas väärtuslik põllumaa, neljandas rohekoridor, viiendas liinid ja trassid. „Kahaneva planeerimise” nõue omakorda põhjustas maavalitsuse planeerijatele algusest peale peamurdmist.

Olukorras, kus elanike arv on juba oluliselt vähenenud, on ühest küljest arusaadav, et pakutavad teenused ja struktuurid ei saa jääda samasuguseks, nagu nad olid. Samas on ka teada, et üks kahanemine põhjustab teise ja nii tekib lumepalliefekt.

Maakonna planeering ise ei tohi kahanemist kiirendada, vaid peab looma arenguks uusi võimalusi ja peab kahanemist pidurdama. Mingid teenused on sellised, mille olemasolu on igal juhul vajalikud elementaarseks eluks – olgu selleks siis teed ja ühistransport, elekter, side, postiteenus, aga ka hoolekanne, perearst, põhiharidus ja esmatarbekaubad.

Mingid teenused on sellised, mida inimesed on valmis käima kaugemal tarbimas. Kusagilt peab jooksma ka mõistlikkuse piir, milleni avalikku teenust on mõtet üleval pidada ja kus maalt muutub teenuse kramplik hoidmine iseenese ja inimeste petmiseks.

Lääne maakonna planeering on töös ja läheb varsti kooskõlastamisele. Selle koostajad on lähtunud teadmisest, et planeering peab looma ja kirjeldama võimalusi, mitte pühenduma piirangutele. Samuti tõdeb planeering, et avalike teenuste säilitamine kaugemates keskustes ongi kallim, kui suuremates keskustes, aga sellegipoolest peavad ka kaugemates kantides põhilised teenused alles jääma. Kui vaja, nimetame nad siis saarelisteks.

Neeme Suur

Lääne maavanem 

Leave a Reply