Kohtule kuritegude tõendamine on keeruline teadus

sõrmejäljed

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) tähistab täna Tallinnas toimuva teaduskonverentsiga „Kohtuekspert – kas lihtsalt amet või mitmekülgne professionaal?“ oma tegutsemise 78. aastapäeva.

EKEI direktor Üllar Lanno selgitas, et kohtuteadlast (ingl. k Forensic Scientist) tuntakse kui kriminalisti või kohtueksperti ning paljuski on selle karakteri loonud üle kümne aasta televisioonis esitatud CSI seriaalid, kus näitleja on multi-ekspert.

„Tänapäeva Euroopas on kohtuekspertiisi laborid ca 50 riigis erinevalt üles ehitatud ning tõeliselt professionaalsed eksperdid arenevad välja oma kindlas valdkonnas koolkondade pikaaegse pühendumise toel,” rääkis Lanno. “EKEI tänased töötajad on kindlasti pühendunud eksperdid, aga enne kõige on nad professionaalid omas valdkonnas. Selle kõnekaks näitajaks on fakt, et ligikaudu 60% töötajatest on kohut, prokuratuuri ja politseid kohtuteadusega nõustanud juba üle 10 aasta ning neist veerand rohkem kui 30 aastat. Aastakümnete jooksul tekib igal eksperdil oma valdkonna kuritegudest ajaraamat ning ka arusaam, kuidas järjest peenemalt tegusid tõendada.”

Kaasaegses kohtuteaduses sõltub eriteadmistega eksperdi roll tihti olukorra või sündmuse keerukusest. Eriolukorras nagu viimased sündmused Brüsseli lennujaamas tuleb sündmuskohapartneritega koos tegutsedes luua labori vajadustele vastav puhtuse ja kvaliteedi tase, mis püsib vankumatuna kuni viimase kohtuotsuseni.

„Kerge see ei ole ja seda just suurearvuliste ohvritega sündmuskohal, kus sel hetkel on olulisem elude päästmine kui kuriteo tõendite avastamine. Selle võimalikkusest teeb esitluse meie konverentsil Dr. Wim Heijen Hollandi ekspertiisiasutusest, kelle vastutatada oli Ukrainas allatulistatud reisilennukis olnud kaasmaalaste identifitseerimine,“ märkis Lanno.

Tänapäeva tehnoloogilise revolutsiooni toel on kohtuteaduse üksikvaldkonnad pidevas arenemises ja mõnikord ka transformatsioonis. Olgu selle üheks näiteks tindiga kirjutatud allkirja muutumine digiallkirjaks või paberraha asendumine „virtuaalrahaga“.

Õigusemõistmise aspektist on endiselt tegemist sama valdkonna tõenditega, kuid eriteadmised nende uurimiseks on kardinaalselt erinevad. Et see oleks ka vahetult prokuröride ja kohtunikeni toodud, tuleb töö tegemisel pidevalt mõelda ka nende partnerite teadmiste ajakohastamisele ning sellise praktika parima näite teeb konverentsil Karolien Van Dijck Belgia Kriminoloogia ja Kriminalistika Instituudist.

Lisaks esinevad konverentsil mitmed oma eriala eksperdid. Esiteks kriminalistid-uurijad, kes alustadavad sündmuskohalt tõendite kogumist, seejärel prokurörid, kes koondavad tõendite alusel süüdistusakti ning viimaks need, kes hindavad kogutud tõendite kogumit ning langetavad lõpliku kohtuotsuse.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on justiitsministeeriumi hallatav riiklik ekspertiisiasutus, mis loodi 1. jaanuaril 2008. aastal. Instituut on tekkinud kahe asutuse, Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, ühinemisel. Esmakordne Instituudi mainimine toimus 6. aprillil 1938 aastal kohtute seadustikus.

Leave a Reply