Autojuht läks kaasliiklejalt ohtliku manöövri kohta aru pärima ja sai jalaga löögi näkku

Haapsalu kohtumaja.
Haapsalu kohtumaja.

Haapsalu kohtumajas lõpetati 17. märtsil kriminaalmenetlus veokijuhi Juri üle, kes ründas kaasliiklejat selle eest, et see tuli temalt varem tehtud ohtliku manöövri pärast aru pärima. Menetlus lõpetati, kuid Juri peab maksma riigile 430 eurot.

Jurile esitati süüdistus selle eest, et sadamas praamijärjekorras olles ja oma veoki kabiinis istudes, lõi ta tema juurde tulnud võõrast L.P-d. Viimane oli tulnud selgust nõudma, miks veokijuht oli varem maanteel teinud ohtliku möödasõidumanöövri.

Seepeale tekkis nende vahel sõnavahetus ning Juri lõi arupärijale jalaga näkku. Kohus märgib, et jalanõu Juri sel hetkel ei kandnud.

“Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Juri kannatanu L.P-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused – huulte turse, alahuule keskosa väikese vigastuse, alahuule limaskestal kahe alumise hamba lõikumisest tekitatud vigastuse, ülahuule kida rebendi ja nina limaskesta punetuse ja turse,” seisab kohtuotsuses.

Prokurör leidis, et Juri süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna ta on varem kriminaalkorras karistamata. Ta on karistamata ka väärtegude eest.

Prokurör märkis oma taotluses, et Jurit süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette kõige kergemaliigilise karistuse – rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani.

Taotluses ütleb prokurör, et Juri lõi vaid ühe korra ja ei põhjustanud kannatanule olulisi tervisekahjustusi, mis oleks nõudnud haiglaravi – kannatanu vigastused paranesid paari päevaga.
 Kannatanu tsiviilhagi ei esitatud.

“Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,” selgitas prokurör.
”Tegemist oli ühekordse vägivallateoga, mis oli ajendatud süüdistatava ja kannatanu vahelisest vaidlusest selle üle, kas süüdistatav ohustas kannatanust möödasõidul teda või mitte. Uute kuritegude toimepanemise oht süüdistatava puhul on väike.
 Kannatanu on andnud ütlusi, et jätab selle teo eest karistamise prokuröri, kaitsja ja kohtu otsustada ning ei ole huvitatud Haapsalus kohtus käimisest. 
Tegemist on isikuga, kes omab piisavat sissetulekut, et maksta riigituludesse teatav summa. 
Seetõttu on võimalik süüdistatavat positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma.”

Kohus leidiski, et prokuröri taotluses toodud seisukohad annavad aluse menetluse lõpetamiseks.

Leave a Reply