Eesti majanduskasv oli 2015. aastal viimase kuue aasta aeglaseim

Eesti Panga majandusülevaade Rahapoliitika ja Majandus:

• Majapidamiste reaalne sissetulek ja ettevõtete müük koduturul on kiiresti kasvanud, kuid kaubaeksport väheneb endiselt

• Ettevõtete kasumite mitu aastat kestnud vähenemine viitab, et majandus peab kohanema kas tootlikkuse kiirema kasvu või palgakasvu aeglustumise kaudu

• Euroopa Keskpanga rahapoliitilised otsused hoiavad investeeringute rahastamistingimused soodsana

Eesti majanduskasv pidurdus 2015. aastal ja oli viimase kuue aasta aeglaseim, jäädes alla riigi pikaajalisele kasvuvõimekusele. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt nõrk majandusolukord mitmes naaberriigis ja kesised ekspordivõimalused; samal ajal on ettevõtete müük siseturul tänu majapidamiste sissetulekute ja ostujõu suurenemisele kiiresti kasvanud. Sissetulekute kasvu on kannustanud miinimumpalga tõus, palgakokkulepped hariduses ja tervishoius ning majanduses laiemalt ka tööealise elanikkonna ja vaba tööjõu ressursi vähenemine.

Eesti kaubaeksport on viimase kahe aasta jooksul vähenenud ning 2015. aastal Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel kahanes. Viimased väliskaubanduse andmed näitavad, et ekspordi kahanemine jätkus ka selle aasta alguses. Kuna ekspordi vähenemist on saatnud ettevõtete kasumite kahanemine ja palgakulude suurenemine, on endiselt olulised majanduse konkurentsivõime küsimused. Potentsiaalsetele konkurentsivõimega seotud probleemidele ja võimalusele, et majandus on tasakaalust väljas, pööras eelmise aasta lõpus tähelepanu ka Euroopa Komisjon.

Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Selle aasta esimestel kuudel on euroala majandusnäitajad osutunud oodatust kehvemaks ning Euroopa Keskpanga ekspertide märtsikuise prognoosi kohaselt kujuneb 2016. aasta majanduskasv varem arvatust aeglasemaks. Euroala majanduskasvu visa taastumine tähendab, et välisnõudlus toetab ka Eesti majanduskasvu kiirenemist tagasihoidlikult.

Praeguseks juba mitu aastat väldanud energia odavnemine on hinnakasvu märkimisväärselt pidurdanud. Eesti tarbijahinnad on langenud peaaegu kaks aastat järjest ning veebruaris muutus ka euroala inflatsioon taas negatiivseks. Seetõttu otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu oma märtsikuisel istungil rahapoliitikat veel lõdvendada, mis tähendab, et väga soodsad rahastamistingimused jäävad kestma nii Eestis kui ka euroalal.

Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 8. juunil.

Loe põhjalikumalt majandusülevaatest Rahapoliitika ja Majandus 1/2016.

Leave a Reply