Läänemaa inimesed on hakanud rohkem politseid usaldama ja vägivallatsemistest teatama

Sirli Seegar.
Sirli Seegar.

Ametkonnad on aastaid teinud tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla ohvrid julgeksid abi küsida ja seda oodatud kujul ka saaksid. Eraldi on pööratud tähelepanu elanikkonna teadlikkuse tõstmisele, et lähisuhtevägivalla ohvreid osataks märgata ja probleemidest teavitada.

Hea meel on selle üle, et selliste teavituste arv on viimastel aastatel suurenenud. Samas teeb murelikuks see, et teadaolevalt leiab ööpäevas aset umbes 40 perevägivalla juhtumit, mille käigus keegi on oma pereliikme tõttu pidanud taluma valu ja alandust. Paljud neid tegelikult aset leiab, võime vaid oletada.

Politsei ja teiste spetsialistide teravdatud tähelepanu all on laste osalusega (sh ka need, kus laps vägivalda pealt näeb) perevägivalla juhtumid. Vägivalla kogemine nii ohvri kui ka pealtnägijana avaldab mõju. Ühiskonnas peab valitsema üksmeel, et laste turvaline elukeskkond ja tervete perekonnasuhete eeskuju on need väärtused, mille eest ühiselt seista.

Tänased kaitsetud lapsed on homsed täiskasvanud. Nende käitumisi ja valikuid mõjutab lapsepõlves kogetu. Seega täna vägivaldses keskkonnas kasvamine jätab jälje ja väga suure tõenäosusega kandub nooruses nähtud probleemimuster edasi hilisemasse ellu. Ilmnedes seejuures, kas probleemsete suhete taaselustumisena oma pereelus või väljendudes ükskõik millise muu riskikäitumisena.

Kui kodune õhkkond ei soosi lapse arengut vajalikul moel ja ei tekita turvatunnet, süvenevad kõrvalekalded nii tema sotsiaalses käitumises kui ka näiteks õpingutes. Kui keegi märkab last või täiskasvanut, kelle kodus võib olla probleeme vägivallaga, ei tohiks seda enda teada jätta, vaid kindlasti pöörduda abistavate organisatsioonide poole.

Lihtsalt öeldes: aktiivse märkamise ja teavitamisega aitame kaasa sellele, et tulevaste põlvkondade elus oleks vähem hetkel meie ühiskonnas aktuaalseid probleeme.

Lääne prefektuuri kõigis maakondades tehakse intensiivselt tööd lähisuhtevägivalla all kannatavate inimeste abivõrgustike paremaks toimimiseks. On selge, et probleemide lahendamisel peavad eri ametkonnad tegema koostööd ja ainult nii on tagatud edu. Samas ei saa enamasti privaatsete koduseinte vahel toimuva lahendamises olla ametkonnad edukad, kui puudub kogukonna toetus. See tähendab seda, et kõik kogukonna liikmed teadvustavad lähisuhtevägivallaga seotud märke ja oskavad nende ilmnemisele reageerida.

Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Laurmanni sõnul on positiivne see, et Läänemaa inimesed on rohkem politseid usaldama hakanud ja annavad politseile vägivallatsemistest teada. Ühtlasi avaldas ta lootust, et ka Eestis võetaks riiklikul tasemel üle naaberriikide kogemustel põhinevaid praktikaid.

„Ilmselt jõuame laste abistamise osas Skandinaavias kehtivate praktikateni, kus korduvate vägivallajuhtumite puhul eraldatakse laps probleemsest perest. Suure tõenäosusega pidurdaks see osades perekondades vägivallatsemisi juba eos, kuid kindlasti ei ole see ainus lahendus,“ ütles Laurmann.

Lisaks sellele kutsus Laurmann üles abivajajaid pöörduma Läänemaa naiste tugikeskuse poole telefonil 504 2300, e-post laanenaistetugikeskus@gmail.com ja veebikodu www.laanenaistetugi.ee.

Kõigis Lääne prefektuuri maakondades töötab politseinikega koos ohvriabi esindaja, kes pakub ohvritele abi, korraldab psühholoogilist nõustamist ja vajaduse korral ka riikliku kuriteohüvitise jõudmist kannatanuni. Hättasattunutel on võimalik kiirelt saada abi ka naiste varjupaigast.

Politsei sekkumist vajavates olukordades tuleks kindlasti helistada 112. Naistevastase vägivalla ohvritele ja nende lähedastele ööpäevaringselt kättesaadav tasuta tugitelefon 1492 ja lasteabi telefon 116 111.

Olulised võimalused abistamiseks on ka kohalikus omavalitsuse tegutsevatel sotsiaaltöötajatel ja lastekaitsjatel. Põhimõtteliselt ei ole vahet, millise tee inimene teavitamiseks valib, sest aktiivses võrgustikutöös koos kogukonnaga jõuab abi selle vajajani.

Sirli Seegar

Lääne prefektuuri vanemkorrakaitseametnik

Leave a Reply