EKRE: Valitsusse saades teeme teistsuguse haldusreformi, kaotame maavalitsused

Konservatiivne Rahvaerakond nõuab Viljandis volikogu istungul vastu võetud deklaratsioonis haldusreformi peatamist. “Valitsuse praegune sundliitmist peale suruv reformikava on potjomkinlus ehk asendustegevus reaalsele regionaalpoliitikale, mis Eesti elu parandamise asemel vaid tugevdab kartellierakondade võimuvertikaali ja võimendab elu hääbumist maal,” märgib EKRE.

“Olulisi probleeme – omavalitsuste rahastamine ja ülesannete fikseerimine – praegune haldusreform ei lahenda. Mitut vaest valda kokku liites üht  rikast ei saa: kokkuhoid sundliitmise tulemusel koha kaotanud vallavanemate töötasust on kaduvväike, suurenevad logistikakulud. Vajadus teid hooldada, lasteaedu üleval pidada, kooliharidust anda ja sotsiaalabi pakkuda ei vähene.

Praeguse haldusreformi varjatud eesmärk näib olevat hoopis omavalitsuste senisest suurem politiseerimine ja juhtimise muutmine Tallinna-kesksemaks. Suurtes ühendatud omavalitsustes võib ennustada kohalike valimisliitude kadumist ja asendumist parteiliste nimekirjadega. Plaanitav reform on teravas vastuolus põhiseaduses ette nähtud kohaliku elu autonoomse korraldamise põhimõtetega. Otsustusõiguse äraviimine väikestest kohtadest hävitab kohaliku elu.

Reformikava kahjustab Eesti demograafilist olukorda ja suretab kohalikku ettevõtlust. Valdade liitmisel suureneb valdade tegevuseks koondatud raha hulk, mis tingib riigihangete korraldamise ka sellistel puhkudel, millega praegu kohalikud inimesed kohapeal leiba teenivad, näiteks toitlustamine ja lumelükkamine. Võimalus maal endale elatist teenida muudetakse kauge suurfirma kasumiks.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kavatseb valitsusse saades läbi viia sisulise haldusreformi, mis toob elu maale tagasi. Selleks tuleb muuta omavalitsuste rahastamismudelit: anda neile juurde nii raha, tegevusvabadust kui ka võimu ning vähendada kasvavat riiklikku bürokraatiat.

Eesti omavalitsuste kasutuses on napilt neljandik avaliku sektori eelarvest. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu riikide seas üks viimaseid. Põhjamaades liigub omavalitsuste eelarvetes enamasti üle poole avalikust rahast.

Omavalitsustele tuleb anda ka võimalus omavahelise koostöö tegemiseks, ühisettevõtete loomiseks ja erinevate asutuste ühishaldamiseks.

Koostöös ettevõtjatega on vaja käivitada pikaajalised avaliku sektori mentorlus- ja investeerimisprogrammid väikelinnades ja valdades, et luua uusi töökohti toidu-, puidu-, masinaehituse ning muudes töötleva tööstuse valkondades. Selleks vajaliku raha leidmiseks tasub kaaluda pikaajaliste riigi võlakirjade emiteerimist.

Konservatiivse Rahvaerakonna arvates ei anna valdade mehaaniline kokkuliitmine mingit kasu. Praegused omavalitsuste piirid tuleb sisuliselt üle vaadata ja joonistada uued piirid selle järgi, kus inimesed tegelikult elavad ja liiguvad ning millised piirkonnad omavad ajaloolist ja kultuurilist sidet.

Efektiivse haldusreformi käigus tuleb kaotada maavalitsused, mis muutuvad suuremate valdade tekkides mittevajalikuks. Maavalitsuste asemel tuleb anda omavalitsusliitudele avalik-õiguslik funktsioon, selged kohustused ja õigused. Maavalitsuse ülesanded on võimalik jaotada omavalitsuste, omavalitsusliitude ja riigiasutuste vahel.

Juhime tähelepanu, et Lätis viidi haldusreform läbi samadel alustel, nagu tahab valitsus praegu teha Eestis. Vaatamata valitsuse ilukõnedele kaugenesid võim ja teenused inimestest, omavalitsuste kulud kasvasid, finantseerimisvõimekus ei suurenenud, maapiirkondade tühjenemine jätkus ning sunniviisiliselt kokku pandud omavalitsuste inimesed ei sulandunud kokku, vaid jäid endiselt kiikama isesuunas.

Eesti peab naaberriigi vigadest õppima. Praeguse valitsuse haldusreform tuleb panna seisma. Ainult selline reform, mis arvestab tegeliku eluga, toob ettevõtluse ja elu maale tagasi.”

Leave a Reply