Mihkel Nestori majanduskommentaar: Parem kuu tööstuses

Veebruari statistika tööstussektorist näitab, et hoolimata tööstustoodangu kogumahu vähenemisele, töötlevas tööstuses toodang kasvas. Positiivne on ka tööstuse kindlustunde paranemine. Jaekaubanduses jätkub stabiilne müügimahu kasv.

Eesti tööstusettevõtete jaoks on viimased ajad olnud kõike muud kui muretud. Nõudluse vähenemine mitmes sihtriigis ja tihe konkurents teistel turgudel vähendas eelmisel aastal töötleva tööstuse kogutoodangut 0,7%.

Seetõttu on rõõmustav tõdeda, et veebruarit võib üle pika aja pidada edukaks kuuks – töötleva tööstuse toodangumaht suurenes tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1,4%.

Toodangumahu kasv on seda positiivsem, et tööstustoodangus ülitähtsat rolli omav elektroonikatööstus oli endiselt tugevas languses. Eelmise aasta veebruariga võrreldes, suutsid mahtu kasvatada suurem osa töötleva tööstuse harudest.

Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor.

Suurtest tegevusaladest on sellel aastal olukord paranenud keemiatööstuses. Kui 2015. aastal vähenes keemiatööstuses toodang aastavõrdluses mitmel kuul enam kui neljandiku võrra, siis selle aasta jaanuaris-veebruaris paranesid haru tulemused kahekohalise protsendi võrra.

Suurtest tööstusharudest on stabiilne kasv jätkunud puidutööstuses, kus toodang on aasta esimesel kahel kuul 6% võrra suurenenud. Hästi läheb endiselt ka mööblitööstusel, kus toodang kasvas jaanuaris 5% ja veebruaris 13%. Aasta on edukalt alanud ka transpordivahendite tootmises. Tublisti on kasvanud autohaagiste valmistamine ja uute tellimuste najal on kahekordistunud laevaehitus.

Joonis 1. Tööstustoodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes, suuremad tööstusharud, %.

image002

Suurtest tööstusharudest on aasta kahel esimesel kuul olnud lisaks elektroonikatööstusele languses toiduainete tootmine. Aastavõrdluses on vähenenud ka metalltoodete valmistamine, kuid siin mängib suurt tähtsust eelmise aasta väga kõrge võrdlusbaas, mis oli 2015. aasta keskmisest mahust oluliselt kõrgem.

Tööstuse helgemale tulevikule viitab viimastel kuudel märkimisväärselt paranenud kindlustunne. Ootused ettevõtete majandustulemustele ja üldisele konjunktuurile on 2016. aasta esimesel kolmel kuul olnud märkimisväärselt paremad kui terve eelmise aasta vältel. Eesti tööstustoodangust eksporditakse 70% ja meie peamiste ekspordipartnerite nõudlus on paranemas.

Jaekaubanduse tempokas kasv jätkus

Statistikaameti andmetel kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu koos automüügiga veebruaris püsihindades 8%. Võrreldes jaanuariga oli kasv veidi aeglasem, kuid selle peamiseks põhjuseks tuleb pidada mootorikütuste aktsiisitõusu, mis mõjutas tarbijaid ostu varasemalt sooritama.

Kui jaanuaris suurenes tanklate müügikäive püsihindades kolmandiku võrra, siis veebruaris oli oodatav vähenemine isegi üllatavalt väike – 8%. Seevastu oli kasv endiselt kiire automüügi ja –teeninduse alal, kus müügikäive suurenes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18%.

Aasta kahel esimesel kuul on eriti häid tulemusi näidanud just autoremondi ja –hoolduse pool, kus on müügimahud kasvanud lausa kolmandiku võrra.

Jõudsalt suureneb müük ka supermarketites (veebruaris +8%) ja majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük (+13%).

Jaekaubanduse kasvu soosib hea olukord tööturul. Majapidamiste majanduslik kindlustunne on veebruaris-märtsis küll märkimisväärselt vähenenud, kuid indikaatori seos inimeste reaalse käitumisega ei ole kuigi tugev. Kindlustunnet vähendab ebakindlus tööturu tuleviku osas ja maailma poliitilised tõmbetuuled.

Samas võimaldab inflatsiooni märkimisväärselt ületav sissetulekute kasv sellegipoolest enam tarbida. Kuigi registreeritud töötus suureneb endiselt, ei ole selle kasvutempo hoogustunud. Kui tööstusettevõtete positsioon jätkab paranemist ka lähikuudel, vähendaks see kindlasti survet töökohtade arvu kärpida.

Ettevõtete ja inimeste finantsotsused peegeldavad suuremat kindlustunnet

Ettevõtete ja inimeste ootuseid majanduslikule tulevikule peegeldab lisaks konjunktuuriuuringutele hästi nende finantskäitumine. Kui kardetakse sissetulekute vähenemist tulevikus, ollakse laenamisel väga konservatiivsed ja püütakse raha võimalikult palju kõrvale panna.

Vastupidisel juhul ollakse laenamisel aga julgemad, sest suuremad tulud võimaldavad täna investeerida või tarbimist siluda. Viimaste kuude andmed näitavad, et senine väga konservatiivne trend on veidi leebumas.

Eriti paistab see silma ettevõtete puhul – kui 2015. aasta alguses kasvas mittefinants­ettevõtete laenujääk aastavõrdluses vaid 2-3% võrra, siis selle aasta esimesel kahel kuul on laenuportfelli maht olnud varasemast 7% suurem. Ebakindel olukord majanduses on senini investeeringuid tagasi hoidnud.

Aktiivsem laenamine viitab, et investeerimisjulgus võib vähemalt teatud sektorites olla taastunud. Teisalt ei ole muutunud ettevõtete soov hoida kontol vaba raha – residentidest ettevõtete hoiused on viimastel kuudel kasvanud vahemikus 13-16%.

Sarnaselt on käitunud ka tavainimesed. Majapidamiste laenuportfelli kasv on eelmise aasta alguse 2%-lt kiirenenud 4%-ni. Samas suurenevad inimeste hoiused pankades endiselt väga stabiilses 7-8% vahele jäävas kasvutempos. Eluasemelaenude portfelli kasvutempo on viimastel kuudel küll veidi aeglustunud – 5%-lt 4%-ni, aktiivsete laenulepingute arvu kasv 3%-lt 2%-ni.

Mihkel Nestor

SEB majandusanalüütik

Leave a Reply