Märtsiküüditamise mälestuspäev: Läänemaa rahvas ei ole okupantide suurkuritegu unustanud

kyydit ristil 1

Märtsiküüditamisest möödus 67 aastat. 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsini küüditas nõukogude võim Siberisse üle 20 000 eestimaalase. Läänemaa märtsiküüditamise mälestuspäev algas eile hommikul kell 10 Risti mälestusristi juures. Mälestuspäeval kõnelesid ja asetasid mälestuslilled küüditamise ohvrite mälestuseks Läänemaa Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste, Lääne-Nigula vallavolikogu aseesimees Andres Liiv,  Naiskodukaitse Risti jaoskonna esinaine Kati Ojaver.

kyydit ristil 6

Mälestushetkel kõneles Risti mälestusristi autor Viljar Ansko, kes oma kõne lõpul tänas mälestuse hoidmise eest kokkutulnuid. Suure reede hommikul oli Ristile kokku sõitnuid üle Läänemaa. Üritusel osales Naiskodukaitse Risti jaoskonna ja Kaitseliidu Risti malevkonna esindus, asetades mälestusküünlad küüditatute mälestusmärgile.

Kaitseliidu Lääne maleva ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna esindus osales ka suure reede jumalateenistusel Haapsalu Jaani kirikus, teenis piiskop Tiit Salumäe, laulis koguduse segakoor.

Keskpäeval algas Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis küüditamise aastapäeva mälestuspalvus, teenis piiskop Tiit Salumäe, orelil Lia Salumäe.

Läänemaa Memento nimel kõneles ühenduse esimees Arnold Aljaste ja  Naiskodukaitse Lääne ringkonna nimel ringkonna esinaine Mare Laide. Juba aastaid järgib Naiskodukaitse Lääne ringkond head tava, asetades küüditamise mälestuspäeval mälestuslilled emaaltarile.

kyydit ristil 5

Ristimiskabeli istekohad täitusid, osa rahvast seisis püsti ja üks osa kuulas mälestustalitust toomkirikust. Mälestusküünalde süütamise ajal ütles Haapsalus elav Maie Laadoga südamlikud ja pisarateni viivad tänusõnad noortele, naiskodukaitse ja kaitseliidu liikmetele: “Me oleme südamest tänulikud, et teie olete meiega, et te aitate meil seda päeva korraldada ja me oleme kindlad, et te jätkate mälestuse hoidmist ka peale meid.”

Haapsalus on hea tava. Mälestuspäevadel on kombeks mäletada ja mälestada neid Eesti lapsi, naisi ja mehi, kes on elanud Eestile. Ka küüditamise mälestuspäeval kogunevad mälestuspäevalised läänlaste vabadussõja mälestusamba juurde Haapsalu Lossiplatsil.

Vabadussõja mälestussamba juures oli liputoimkond, Eesti, Läänemaa Memento; Lääne malev, Naiskodukaitse Lääne ringkond, Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Vabadusvõitlejate Läänemaa ühendus oma lippudega. Liputoimkonnas olid Mare Laide, Martin Alp, Kadi Suurkask, Arnold Juhans, Olavi Tutt ja Hardi Rehkalt.

kyydit ristil 4

Läänemaa rahva nimel asetasid küüditamise mälestuspäeval Läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile pärja Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna juhatuse liige kapten Raimond Lunev ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna Haapsalu jaoskonna juhatuse liige Kaja Mander ja jaoskonna liige Helika Alemaa. Represeeritute nimel asetas mälestuslilled Läänemaa Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. Vabadussõja mälestussambale asetasid mälestusküünlad Lääne maavalitsuse maasekretär Kristel Jupits ja Vabadusvõitlejate Läänemaa Ühenduse liige Ellen – Velaine Jaks.

Mälestuspäeval kõnelenud inimesed mainisid kordi, meie kohus on mäletada hea ja ka halba ning küüditamine on üks nendest suurkuritegudest mida Eesti rahvas ei tohi unustada.

kyydit ristil 3

Meie kohus on mäletada ja mälestada.

Läänemaa märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkonna nimel,

Heiki Magnus

teavituspealik
Kaitseliidu Lääne malev

Leave a Reply