SEB eluaseme ostujõu indeks: uued korterid on Tallinnas kättesaadavamad kui teistes Balti pealinnades

SEB analüüsist selgus, et 2015. aastal paranes uute korterite kättesaadavus nii Riias kui ka Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas. Hoolimata langusest on uued korterid Eestis siiski taskukohasemad kui Läti ja Leedu pealinnades.
2015. aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9-ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2014. aasta viimase kvartaliga 3,3 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,6-ruutmeetrine uus korter ehk 0,4 ruutmeetri võrra suurem kui 2014. aastal.
Tallinnas aga vähenes uue eluaseme ostujõu indeks aastaga 0,9 ruutmeetri võrra – 35,7 ruutmeetrile. Hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 7,8 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 6,1 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik.
„Leedu pealinnas paranes eluaseme ostujõu indeks tänu Vilniuse elanike sissetulekute tõusule, mis möödunud aastal kasvasid kiiremini uute korterite hinnast. Riias mõjutas indeksi kasvu uute eluasemete keskmise hinna langus. Seevastu Tallinnas kasvas uute eluasemete hind reaalpalgast kiiremini, mis siin nende kättesaadavust veidi vähendas,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.
Magalapiirkondade korterid muutuvad taskukohasemaks
SEB eluaseme ostujõu indeks korterite soetamiseks magalapiirkondade kasvas 12 kuuga kõigis kolmes riigis. Järelturu korterite hinnad tõusid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, kuid sissetulekute kasvust siiski aeglasemalt. 2015. aasta neljandas kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 53,5 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 44-ruutmeetrise ja 41,9-ruutmeetrise elamispinna.
„Eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis väga madalal tasemel. Möödunud aasta viimase kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,03 protsenti, Eestis oli see 2,65 ja Lätis 3,48 protsenti,“ täiendas Sepp.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Maarja Gavronski
kommunikatsiooni projektijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank

Leave a Reply