Kadri Rand: Mullu oli Eesti teraviljatootmises rekordiaasta

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt nelja tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas viie tonni piiri hektari kohta.

Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning rekordsaakide saamiseks igati soodsad. Viljakasv sõltub väga palju ilmast, kuid samas tuleb ka ise palju panustada, et ilmast tulenevaid riske võimalikult palju vähendada. Aastaid on Eesti teraviljakasvatajad üritanud viljelusvõistlustel saada 10-tonnist hektarisaaki ning 2015. aastal saavutati see nii talinisu (10,7 t/ha), talirukki (10,3 t/ha) kui ka taliodra puhul, mille hektarisaagikuseks kujunes rekordilised 12 t/ha.

2015. aastal koristati läbi aegade parim saak nii suviviljadel (eelmise aastaga võrreldes +15%) kui ka taliviljadel (+45%). Ühtlasi ületati sellega ka teraviljasektori arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk (1,47 miljonit tonni). Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes nisusaak 32%, odrasaak 22%, rukkisaak 10% ning kaerasaak 4%.

Päikseline augustikuu võimaldas suure osa saagist põllult ära koristada, kuid siiski lükkus paljudel põllumeestel viljalõikus edasi ka vihmasesse septembrisse.

Viljalõikus jäi hiliseks

Päikseline augustikuu võimaldas suure osa saagist põllult ära koristada, kuid siiski lükkus paljudel põllumeestel viljalõikus edasi ka vihmasesse septembrisse. Vihm aga mõjub halvasti seemne kvaliteedile. Seega algas sügiskuu põllumeestele raskelt, kuna rekordsaagid oli vaja põllult vihmade vahel kätte saada. Viljalõikus jäi eelmisel aastal hiliseks – kevad oli külm, mis andis head kasvutingimused suure saagi kasvatamiseks, kuid muutis taimede arengu ja terade küpsemise aeglasemaks, mille tõttu ka terade valmimine venis pikemaks.

Sarnaselt eelmisele aastale valmisid ka tänavu eri teraviljad enam-vähem üheaegselt, mis tekitas probleeme vilja vastuvõtupunktides – veokite ootejärjekorrad võisid venida mitmetunniseks. Seega oleks vaja edaspidi mõelda, kuidas logistikat kiirel koristusperioodil paremaks muuta – seda nii veoautode arvukuse, vilja peale- ja mahalaadimise, tollipunktide, sadamate kui laborivõimsuste jms osas.

Teravilja kokkuostuhinnad stabiilsed

Teravilja kokkuostuhinnad püsisid 2015. aastal 2014. aasta hindade tasemel. Võrreldes 2014. aastaga langesid 2015. aastal rukki (-5%) ning nisu (-1%) hinnad, tõusid aga odra (6%), kaera (10%) ning tritikale (11%) hinnad.

Viimasest kahest väga heast teravilja saagiaastast tingituna on teravilja varud maailmas rekordiliselt suured ning seetõttu on ka kaubavahetus aeglustunud. Samuti oli Eestis juba neljas järjestikune hea teravilja saagiaasta ning teraviljatoodang ületas 2015. aastal 1,5 miljoni tonni piiri. Seega surve teravilja hindadele püsib (lisaks rekordsaagile on majanduskasv aeglustunud, euro dollari suhtes nõrgenenud, toornafta hind langenud, kasvanud on konkurents eksportijate vahel jne).

 

Leave a Reply